Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.
Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades viiendiku ja imporditi Eestisse kolmandiku vähem kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Nii ekspordi kui ka impordi vähenemine aeglustus.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis möödunud aasta sama kuuga võrreldes 19% ning import 20%. Oluliselt mõjutasid kaubavahetuse suurenemist elektriseadmete, mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning ka transpordivahendite vedu.
Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta mais Eestist jooksevhindades 8 miljardi krooni väärtuses kaupu ja imporditi Eestisse 8,6 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Väliskaubanduse puudujääk oli eelmise aasta maiga võrreldes viis korda väiksem, olles viimati madalam 1995. aasta septembris.
Täpsustatud andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,4%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine.
Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Impordi suurem vähenemine tasakaalustas kaubavahetuse bilanssi.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%.
Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga mõlemad 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (õlid, mootorikütus) ekspordi ja impordi suurenemine.