Otsingu tulemused

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning annab hea võimaluse Eestit teiste riikidega võrrelda.

Avaliku sektori peamine ülesanne on kindlustada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu. Siiski on avalik sektor üsna aktiivne ka majanduses, seega on oluline põgusalt analüüsida tegevust sellel suunal.

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates riikides kokku ligi 60 000.

Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.

Korra nädalas saab sõpradega kokku üle poole Eesti elanikest, sugulastega kohtub sama tihti vaid veidi üle kolmandiku. 2010. aasta lõpus avaldas Eurostat kogumiku „Social participation and social isolation“ , milles analüüsiti Euroopa Ühenduse 2006. aasta sotsiaaluuringu põhjal sotsiaalset sidusust. Muuhulgas küsiti uuringus kui tihti kohtutakse sugulaste ja sõpradega määratledes vähemalt kord nädalas tiheda suhtlemisena. Ootamatult selgus, et vaid 35% Eesti elanikest suhtleb sugulastega tihedalt, mis oli Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide hulgas madalaimaks näitajaks. Seda eriti võrreldes

Korra nädalas saab sõpradega kokku üle poole Eesti elanikest, sugulastega kohtub sama tihti vaid veidi üle kolmandiku. 2010. aasta lõpus avaldas Eurostat kogumiku „Social participation and social isolation“ , milles analüüsiti Euroopa Ühenduse 2006. aasta sotsiaaluuringu põhjal sotsiaalset sidusust. Muuhulgas küsiti uuringus kui tihti kohtutakse sugulaste ja sõpradega määratledes vähemalt kord nädalas tiheda suhtlemisena. Ootamatult selgus, et vaid 35% Eesti elanikest suhtleb sugulastega tihedalt, mis oli Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide hulgas madalaimaks näitajaks. Seda eriti võrreldes