Otsingu tulemused

Rahandusministeeriumi tellimuse alusel statistikaameti tehtud uuringust selgus, et tänavu jaanuaris oli 82,2% vähemalt 16-aastastest eestimaalastest oma elukeskkonnaga üldiselt väga või pigem rahul. Kõige suurem oli rahulolu Hiiumaal ja Saaremaal ning kõige väiksem Ida-Virumaal.

Eestis suri 2019. aastal tuhande elussündinu kohta 1,6 alla üheaastast last. Imikusuremus on maailmas üks olulisemaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid ning on märkimisväärne, et paistame selle poolest maailmas silma kui ühed parimatest. Vaadates viimaste kümnendite jooksul toimunud muutust, saame rääkida eduloost, mis väärib jagamist.

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 304 800 isa ja 132 200 vanaisa. Isad on keskmiselt 53-aastased ja vanaisad 66-aastased. Kõige nooremad isad ei ole veel täisealised, seitse isa on aga elanud kauem kui sada aastat.

Viimase kümne aasta statistika näitab, et endast vähemalt kaks aastat vanema mehega abielluvate naiste osakaal väheneb ja endast vähemalt kaks aastat vanema naisega abielluvate meeste osakaal suureneb. Seega on seni harjumuspärane seaduspära abiellujate vanuse juures tasapisi muutumas.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Hiinas 1,34 miljardit inimest. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on rahvastikus suurenenud vanemaealiste ja vähenenud laste osatähtsus. Hiina rahvaloenduse tulemused kinnitasid teadaolevaid trende. Rahvastiku juurdekasv on aeglustunud, mis mõjutab tulevikus negatiivselt Hiina majandust, vahendab BBC. Laste osatähtsus vähenenud Laste osatähtsus on Hiina rahvastikus tugevalt vähenenud. 2010. aastal moodustasid 0–14-aastased 17% riigi rahvastikust, mis tähendab, et kümnendi jooksul on nende osatähtsus vähenenud kuue protsendipunkti võrra. Samal ajal

ISBN 978-9985-74-578-6 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 154 lk Ilmus: 30.09.2015 Kogumiku keskne teema on Eesti rahvastiku arengu ja püsimajäämise seisukohast olulised protsessid, mis määravad rahvastiku arvukuse, koosseisu ja paiknemise. Analüüsitakse loomulikke rahvastikuprotsesse – sündimus, suremus, vananemine. Keskendutakse rände uurimisele, kirjeldades nii sise- kui ka välisrännet. Neile teemadele tuginedes annab kogumik ülevaate Eesti piirkondlikust rahvastikuprognoosist, selle lähtekohtadest ja eeldatavast rahvastikusituatsioonist kuni aastani 2040.

ISBN 978-9985-74-589-2 Eesti keeles Formaat B5. 184 lk Ilmus: 28.11.2014 Korrigeeritud: 06.01.2015 Raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute tulemusi võrdlemaks Eestit teiste Euroopa riikidega. Materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast, kusjuures loenduse kirjeldamisel on lähteks vahetult selles protsessis osalenud ja osaliselt seda suunanud inimese kogemus. Raamatu võib mõtteliselt jagada kolme ossa. Esimeses osas on juttu rahvastiku hindamisest ja loendamisest

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Hiinas 1,34 miljardit inimest. Võrreldes eelmise, 2000. aasta loendusega on rahvastikus suurenenud vanemaealiste ja vähenenud laste osatähtsus. Hiina rahvaloenduse tulemused kinnitasid teadaolevaid trende. Rahvastiku juurdekasv on aeglustunud, mis mõjutab tulevikus negatiivselt Hiina majandust, vahendab BBC. Laste osatähtsus vähenenud Laste osatähtsus on Hiina rahvastikus tugevalt vähenenud. 2010. aastal moodustasid 0–14-aastased 17% riigi rahvastikust, mis tähendab, et kümnendi jooksul on nende osatähtsus vähenenud kuue protsendipunkti võrra. Samal ajal

ISBN 978-9985-74-519-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 112 lk Ilmus: 28.05.2012 Analüütiline kogumik annab põhjaliku ülevaate Eesti elanike ajakasutusest ja vaba aja veetmisest. Analüüsitakse ajakasutuse erinevusi soo, vanuse ja tööhõive järgi, samuti tasustatud ja tasustamata töö ning kodutööde mahu muutusi. Antakse ülevaade eri tegevustele kuluvast ajast, vaba aja kasutusest ja sellest, kuidas sisustatakse perega koos veedetud aega. Analüüsid põhinevad 2009.−2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel. Esitatud on võrdlused 2000. aastaga ja teiste Euroopa riikidega. Mõeldud valdkonnast

Statistikaameti andmetel moodustas välispäritolu rahvastik 2015. aastal Eesti kogurahvastikust ligi neljandiku. Enim oli nende hulgas kutseharidusega inimesi.