Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Statistikaameti 2012. aasta sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28%-l Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

2008. aastal aeglustus palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada, teatab Statistikaamet. Seetõttu püsis ka suhteline vaesus 2007. aasta tasemel.

2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. Elukohariigi järgi lisandus majutusettevõtete kasutajatest kõige rohkem Eesti elanikke, välisturistidest aga Venemaa ja Läti turiste. Majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini.

Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa