Otsingu tulemused

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

Rahvaloendused annavad hea võimaluse uurida lisaks iga-aastasele statistikale, kuidas on muutunud Eesti linnade ja asulate rahvaarv. Kuidas aga defineerida haldusreformijärgses Eestis, kus Tallinn-Tartu maanteel on võimalik näha keset põlde Paide linna silti, kes elab maal ja kes linnas? Loenduse tulemusi tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti loodud juhtimislaudade rakendus on juba neli aastat olnud ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste juhtide ning spetsialistide jaoks oluline tööriist teadlikumate ja andmepõhiste otsuste tegemisel. Juhtimislaudadel olevad visualiseeritud andmed saab igaüks kätte kiirelt ja mugavalt, andes täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks

Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Kadi Kilgi magistritööga teemal „Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel“.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.