Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal
Blogi
Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku.
Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest.
2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks põhjus kindlasti tööturu aeglane taastumine majanduslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mis pani inimesi tööd otsima välismaal. Samal põhjusel vähenes ka sisseränne. Töökohtade vähesus ning suur töötute arv ei julgustanud Eesti kodanikke koju tagasi pöörduma ning välisriigi kodanikke Eestit võimaliku sihtriigina nägema.
Välismaale lähevad peamiselt alla 30-aastased
Sisserännanute seas oli 2010. aastal naisi meestest kolmandiku võrra vähem ning väljarännanute hulgas kümnendiku võrra rohkem. Oluline on välja tuua, et kui aastatel 2008 ja 2009 oli meeste rändesaldo napilt positiivne (sisse rändas rohkem kui välja), ületas 2010. aastal nii meeste kui ka naiste väljaränne sisserännet.
Rändajate vanuskoosseis on viimasel viiel aastal püsinud muutumatuna. Meeste hulgas rändab sisse ja välja enim 25–29-aastaseid. Naiste puhul rändab välja samuti enim 25–29-aastaseid, samas sisserändajaid on enim 20–24-aastaste seas. Naised lahkuvad Eestist pikemaks ajaks ja tagasitulijaid on vähem, seda saab väita eelkõige sisserände kiire vähenemise põhjal.
[caption id="attachment_1309" align="alignleft" width="500" caption="Välisränne vanuserühmiti, 2010"]
[/caption]
Peamiselt minnakse Soome
Enim inimesi rändas 2010. aastal Soome. Paar aastat vähenenud üle lahe emigreerujate arv kasvas taas ja ületas 2010. aastal 3400 inimese piiri. Soomest sisserändajad jäi aga vähemaks ning neid oli 2010. aastal ligi 1000.
Vähemaks on jäänud ka lahkujaid Suurbritanniasse. 2010. aastal emigreerus sinna 260 inimest. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on veel Venemaa, Saksamaa, Iirimaa ja Ameerika Ühendriigid.
Eesti-siseses rändes püsivad suunad muutumatuna
2010. aastal vahetas Eesti-siseselt elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad rände tõttu enim rahvastikku jätkuvalt suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamisteks sihtpunktideks on tähtsuse järjekorras Tallinn, regioonikeskus ning oma maakonna keskus. Pealinnast, regiooni- ja maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.
Sarnaselt välisrändele vahetavad elukohta enim 20–30-aastased noored, kuid väga suur hulk on alla 10-aastaseid lapsi, mis tähendab, et sageli vahetab elukohta kogu pere. Sooliselt on väike ülekaal naiste hulgas (naisi 54%), kuid täpselt sama suur protsendiline ülekaal on naistel Eesti rahvastikus. 15–29-aastaste puhul on elukohta vahetavaid naisi rohkem kui mehi. Teistes vanuserühmades pole sooline erinevus nii märgatav.
Teist aastat järjest oli Harjumaa ainuke maakond, kes võitis rände tõttu rahvastikku kõikidelt teistelt Eesti maakondadelt (kokku 4484 inimest). Suurim oli rändesaldo Ida-Virumaaga, kust saabus Harjumaale 1225 inimest rohkem kui sinna rändas. Tartumaalt kolis Harjumaale 644 inimest rohkem kui sinna läks. Teiste maakondade puhul vahetab maakondade vahel elukohta alla 100 inimese aastas.
Sise- ja välisrände suurimad rahvastiku võitjad ja kaotajad
Arvestades nii sise- kui ka välisrännet (välisrände puhul ületab elukohavahetus riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire) võitis enim rahvastikku Tallinn (1984 inimest), kellele järgnesid Harku, Rae, Saue ja Viimsi vald (rände tõttu lisandus vastavalt 836, 398, 375, 367 inimest). Alles kaheksandalt kohalt leiame esimese valla, mis ei kuulu Harjumaale. Pärnumaalt Sauga vald 262 inimesega. Kõige rohkem kaotavad rahvastiku Eesti suuremad linnad Pärnu, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Kuressaare.
Jätkuvalt on Eestis olukord, kus noorte kolimine tagamaadele toob kaasa piirkonna arengu. Noorte osatähtsuse kasv toob piirkondadesse kaasa uute lasteaedade ja koolide avamise või seniste laiendamise. Piirkonnad on atraktiivsed investeeringutele, mis loovad sinna uusi töökohti. Äärealadel, väljarände piirkondades, on olukord vastupidine — inimesed lahkuvad, mis omakorda tekitab olukorra, kus lasteasutused suletakse. See omakorda aga ei soodusta inimeste sinna tagasi kolimist, mistõttu ei ole asula enam atraktiivne ka ettevõtjatele.
Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik
[/caption]
Peamiselt minnakse Soome
Enim inimesi rändas 2010. aastal Soome. Paar aastat vähenenud üle lahe emigreerujate arv kasvas taas ja ületas 2010. aastal 3400 inimese piiri. Soomest sisserändajad jäi aga vähemaks ning neid oli 2010. aastal ligi 1000.
Vähemaks on jäänud ka lahkujaid Suurbritanniasse. 2010. aastal emigreerus sinna 260 inimest. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on veel Venemaa, Saksamaa, Iirimaa ja Ameerika Ühendriigid.
Eesti-siseses rändes püsivad suunad muutumatuna
2010. aastal vahetas Eesti-siseselt elukohta üle maakonna, valla või linna piiri ligi 37 500 inimest. Siserändes võidavad rände tõttu enim rahvastikku jätkuvalt suuremate linnade lähivallad. Äärealadelt kolijate peamisteks sihtpunktideks on tähtsuse järjekorras Tallinn, regioonikeskus ning oma maakonna keskus. Pealinnast, regiooni- ja maakonnakeskusest rännatakse omakorda linna tagamaale.
Sarnaselt välisrändele vahetavad elukohta enim 20–30-aastased noored, kuid väga suur hulk on alla 10-aastaseid lapsi, mis tähendab, et sageli vahetab elukohta kogu pere. Sooliselt on väike ülekaal naiste hulgas (naisi 54%), kuid täpselt sama suur protsendiline ülekaal on naistel Eesti rahvastikus. 15–29-aastaste puhul on elukohta vahetavaid naisi rohkem kui mehi. Teistes vanuserühmades pole sooline erinevus nii märgatav.
Teist aastat järjest oli Harjumaa ainuke maakond, kes võitis rände tõttu rahvastikku kõikidelt teistelt Eesti maakondadelt (kokku 4484 inimest). Suurim oli rändesaldo Ida-Virumaaga, kust saabus Harjumaale 1225 inimest rohkem kui sinna rändas. Tartumaalt kolis Harjumaale 644 inimest rohkem kui sinna läks. Teiste maakondade puhul vahetab maakondade vahel elukohta alla 100 inimese aastas.
Sise- ja välisrände suurimad rahvastiku võitjad ja kaotajad
Arvestades nii sise- kui ka välisrännet (välisrände puhul ületab elukohavahetus riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire) võitis enim rahvastikku Tallinn (1984 inimest), kellele järgnesid Harku, Rae, Saue ja Viimsi vald (rände tõttu lisandus vastavalt 836, 398, 375, 367 inimest). Alles kaheksandalt kohalt leiame esimese valla, mis ei kuulu Harjumaale. Pärnumaalt Sauga vald 262 inimesega. Kõige rohkem kaotavad rahvastiku Eesti suuremad linnad Pärnu, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Kuressaare.
Jätkuvalt on Eestis olukord, kus noorte kolimine tagamaadele toob kaasa piirkonna arengu. Noorte osatähtsuse kasv toob piirkondadesse kaasa uute lasteaedade ja koolide avamise või seniste laiendamise. Piirkonnad on atraktiivsed investeeringutele, mis loovad sinna uusi töökohti. Äärealadel, väljarände piirkondades, on olukord vastupidine — inimesed lahkuvad, mis omakorda tekitab olukorra, kus lasteasutused suletakse. See omakorda aga ei soodusta inimeste sinna tagasi kolimist, mistõttu ei ole asula enam atraktiivne ka ettevõtjatele.
Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.
Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik
Kas leidsid, mida otsisid?