Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem

Kuupäev 28.08.2025
Artikkel
Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine

Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome

Kuupäev 07.07.2025
Artikkel
Aastatel 2004–2024 on kõige enam ehk 15% kaubavahetusest toimunud põhjanaabriga. Teisel kohal on 20 aasta kokkuvõttes Rootsi. „Kaubavahetus Rootsiga moodustab 10% kogu Eesti väliskaubandusest, kolmandal kohal on Läti 9%-ga,“ selgitas statistikaameti väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura. 2024. aastal vähenes kaupade eksport Soome võrreldes 2023. aastaga 11% ja import 16%. Kaupu eksporditi sinna mullu jooksevhindades 2,74 miljardi euro eest ning imporditi sealt pea sama palju ehk 2,72 miljardi euro eest. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti koguekspordist 16% ja koguimpordist 13%.

Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde

Kuupäev 19.06.2025
Artikkel
Viimased üldlaulu- ja tantsupeod toimusid Eestis 2014. ja 2019. aastal ning noorte laulu- ja tantsupeod 2017. ja 2023. aastal. “2024. aastal tegeles koorilaulu ja rahvatantsuga kokku ligikaudu 57 900 inimest – koorilaulu harrastas 36 200 ja rahvatantsu 21 700 inimest,” rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Kümme võrdlusaastat tagasi ehk 2014. aastal, kui toimus üle-eelmine üldlaulu- ja tantsupidu, oli harrastajaid kokku 64 400 ning eelmise üldlaulu- ja tantsupeo ajal 2019. aastal oli neid ligikaudu 59 000. Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid on tulnud juurde Viimase kümne

Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses

Kuupäev 24.04.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Täna ja 20 aastat tagasi: milliste Euroopa Liidu riikide kodanikud elavad Eestis?

Kuupäev 14.05.2024
Artikkel
Kui veel uue sajandi alguses olid Eesti inimesed ise peamiselt need, kes usinalt Euroopasse kolisid, siis tänaseks on ka Eestisse elama asunud üha enam kodanikke teistest Euroopa Liidu riikidest. Kes on kahekümne aasta jooksul siia saabunud, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

12% töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht

Kuupäev 25.09.2024
Artikkel
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on töötamise registri (TÖR) andmetel augusti lõpu seisuga vähemalt üks registreeritud töösuhe peaaegu 640 000 inimesel. Üks töökoht oli registreeritud 88% inimestest ja kaks töökohta ligikaudu 10% inimestest. Kolm või enam töösuhet oli 2,4% töötajatest. Ehkki viimaste kuude jooksul on ajakirjanduses mitmel korral kirjutatud, et inimesed otsivad maksutõusude kartuses lisatööd, siis Rootalu sõnul andmed seda ei kinnita. „Ühe kuu jooksul mitmel kohal töötavate inimeste osakaal pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, püsides 12%

Internetikasutuse ja digioskuste uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Internetikasutuse ja digioskuste uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Kui sageli uuringut korraldatakse? Uuring toimub iga aasta teises kvartalis. Milleks on neid andmeid vaja? Info- ja kommunikatsioonisektor mõjutab kogu Eesti majandust ja ühiskonna arengut. Uuringus selgitatakse välja, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid kasutatakse ning mida nendega tehakse. Samuti uuritakse

Andmeamps

Sisuleht
Tere tulemast andmeampsude lehele Siin kuvame 2023. aasta andmekirjaoskuse nädalal avaldatud andmeampse, mis näitavad, kuidas statistikaga seotu vajab tähelepanelikkust. Ampsud avaldatakse jaokaupa. Soovitame soojalt kiigata andmekirjaoskuse nädala raames toimuva küsimuste maratoni Küsimus24 NR 1 – normaaljaotus, paranormaaljaotus Andmete jaotuvus on üks andmete uurimise olulisemaid nüansse, normaaljaotus ehk Gaussi jaotus seejuures üks tuntumaid ja näeb „tavaliselt“ välja umbes selline nagu ülaloleval joonisel (nimetatakse jaotuskõveraks). Väga paljud andmeanalüüsi tööriistad töötavad õigesti