Otsingu tulemused

Tööealine rahvastik jaguneb kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Töötav ehk hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt. Töötu on isik, kes ei tööta kusagil, kuid otsib aktiivselt tööd ja on selle leidmise korral kohe (kahe nädala jooksul) valmis tööd alustama. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Mis uuring see on? Internetikasutuse ja digioskuste uuringu põhjal hinnatakse, kuidas ja milleks kasutavad Eesti inimesed arvutit ning internetti. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Kui sageli uuringut korraldatakse? Uuring toimub iga aasta teises kvartalis. Milleks on neid andmeid vaja? Info- ja kommunikatsioonisektor mõjutab kogu Eesti majandust ja ühiskonna arengut. Uuringus selgitatakse välja, milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid kasutatakse ning mida nendega tehakse. Samuti uuritakse