Täna keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, teatab Statistikaamet.
Alanud on konkursi „Andmepärl 2024“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta säravaim andmelugu ja infograafika Eestis. Tutvu nomineeritud töödega ja anna oma hääl. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.
Tänasest, 27. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille raames kutsub statistikaamet noori, aga ka kõiki teisi huvilisi andmetarkust koguma. Nädala põhisündmuseks on esmakordselt toimuv 24 tunni pikkune küsimuste maraton Küsimus24, mil kõik huvilised saavad statistikaametile küsimusi esitada.
Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli 2024. aastal Eestis väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas kõige enam mikroettevõtteid, kus on alla 10 töötaja. „Mikroettevõtted moodustavad kõigist eksportivatest ettevõtetest 74% ja importivatest 82%, kuid ekspordi väärtusest vaid 16% ja impordist 21%. Kõige suurema rahalise väärtuse annavad aga hoopis keskmise suurusega ettevõtted, kus on 50 kuni 249 töötajat. Kuigi keskmise suurusega ettevõtted moodustavad eksportivate ettevõtete arvust vaid 5% ja importivatest 3%, siis ekspordi väärtusest annavad nad lausa 36% ja impordi väärtusest
Immigrantrahvastiku uuringust selgub, et immigrandi ametialast kuuluvust ja karjääri mõjutab rohkem eesti keele oskus kui päritolu, teatab Statistikaamet.
Alanud on konkursi „Andmepärl 2023“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika Eestis. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.
Statistikaametis toimub täna, 31. märtsil andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate esindajatega kohtumine, et arutada riiklike andmekogude valmisolekut 2020/2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.
Kui palju on Kohtla-Järve linnas, Lüganuse ja Valga vallas kortermaju, millest kõik või enamik eluruume on asustamata? Kas sellele küsimusele saab vastuse elektri tarbimise andmetest? Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla ja Valga valla kortermajade kohta koostati analüüs, et välja selgitada, kui palju on seal tühje kortereid elukoha registreerimise ja elektri tarbimise alusel.
Ajavahemikus 1782–1858 korraldati Eestis seitse hingederevisjoni, mida võib pidada tänapäevaste rahvaloenduste eelkäijateks. Kui 1863. aastal asutati Eestimaal ja Liivimaal statistikakomiteed, pidasid need vajalikuks korraldada rahvaloendusi rahvusvahelistel kongressidel heakskiidetud põhimõtete järgi. Nimetatud põhimõtete alusel toimus esmakordselt rahvaloendus Liivimaa linnades 3. märtsi 1867 seisuga. See hõlmas Eesti alal viis linna: Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru. Need linnad kuulusid tol ajal Vene impeeriumi Liivimaa kubermangu. 16. novembri 1871 seisuga korraldas Eestimaa
2009. aasta I kvartalis oli 63%-l leibkondadest kodus Interneti-ühendus, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see näitaja viis protsendipunkti kasvanud, teatab Statistikaamet. 10 ja enama hõivatuga ettevõtetes oli Interneti-ühendus sarnaselt viimasele kolmele aastale peagu kõigil.