ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Sisuleht
Kui suur on ebavõrdsus Eestis ja kuidas see on jaotunud? Analüüsi käigus valmis 11 isikuprofiili, et ilmestada ühiskondlikke lõhesid ja ebavõrdsust Eestis. Profiili kirjeldamisel võeti arvesse nii leibkonna tüüpi ja laste arvu leibkonnas kui ka vanust, sugu, haridust, rahvust, elukohta, puudeid ja nende raskusastet, sissetulekuid, hõivet, saadud toetusi, töökoha kaugust elukohast, terviseseisundit ja eluga rahulolu.
Keskööl algab REL 2011 prooviloendus
Kuupäev 30.12.2009
Artikkel
Täna keskööst märtsi lõpuni toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, teatab Statistikaamet.
Sisuleht
Miks muutus alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis korraga nii väljakannatamatuks, et alkoholi ostmine Lätist kujunes väga populaarseks? Kuidas saaks sellist ostukäitumist muuta ja kuidas peaks majanduspoliitika olema kujundatud, et sarnaseid olukordi vältida?
Vaesuse arengud Eestis
Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle
Pikaajaline töötus kasvab
Kuupäev 12.02.2010
Artikkel
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III
Teine emakeel ja teine rahvus vajavad kohta rahvastikuregistris
Kuupäev 31.03.2021
Artikkel
Statistikaamet andis eile Vabariigi Valitsuse loenduskomisjonile ülevaate aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistustest. Loenduse meetod ning valim on kinnitatud, jätkuarutelu vajab veel vaid teise emakeele ja teise rahvuse kohta käivate võimalike küsimuste lisamine ankeeti. Neid teemasid arutab komisjon koos teadlastega aprillis.
Sisuleht
Kui palju on minu valimisringkonnas inimesi, keda mõjutavad sagedasemad valimislubadused? Kui palju on minu valimisringkonnas vanaduspensionäre või lasteaiaealisi lapsi ning ühistranspordi kasutajaid võrreldes ülejäänud Eestiga?
Valdkond
Finantsvaldkond on kiiremini kasvavaid ja arenevaid valdkondi maailmas. Finantsasutused valitsevad fonde, investeerivad või haldavad varasid ja aktsiaid, osutavad liisinguteenust, annavad laenu, tegelevad pandimajadega või annavad finantsnõu. Finantsettevõtetega puutuvad kokku peaaegu kõik inimesed näiteks arvelduskontot kasutades, raha hoiustades või pensioniks kogudes, kodu, auto vm ostmiseks pangalt laenu küsides. Krediidiasutuste, makse- ja arveldussüsteemide, hoiu-laenuühistute ning liisinguettevõtete statistikat kogub ja avaldab Eesti Pank. Pangandus-, krediidi-, investeerimise- ja
Kas homne maagiline kuupäev toob rohkem abielusid kui talvine rekordpäev?
Kuupäev 21.07.2022
Artikkel
Juuli on alati olnud paari minemiseks eelistatuim kuu ning homme kalendrist vastu vaatav kuupäev 22.07.2022 võib kaasa tuua järjekordse pulmasaju. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on käesolev aasta näidanud abiellumise trendi tõusu. Rahvaloenduse lehelt saab näha, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.