Augusti alguses statistikaameti juhi ametisse asunud Urmet Lee kinnitab, et oleme suureks Eesti e-rahvaloenduseks valmis. Uurisime värskelt juhilt, mis on sel korral teisiti ja miks peaks igaüks loendusel osalema.
Statistikaameti andmetel kasvas 2021. aastal võrreldes aasta varasemaga enim eraisikute interneti kasutamine e-kursustel osalemiseks. E-kaubanduse populaarsus suurenes jätkuvalt ja oma ostud tegid 16–74-aastastest elanikest internetis 62%. Ettevõtete seas on aina populaarsemaks muutunud ressursi- ja kliendihaldustarkvarad ning katsetatakse ka tehisintellekti.
Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina alustas 21. detsembril tööd Liina Osila, kelle eestvedamisel korraldatakse 2021. aasta loendus.
Statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze asub jaanuarist loenduseksperdina tööle Euroopa Liidu statistikaametis Eurostat.
Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid
Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et aprillis toimusid suuremad muudatused kaubavahetuses kolmandate riikidega. „Eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 8% ning import neist vähenes 1%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 10% vähem ning sealt toodi 16% rohkem kaupa. Seda mõjutas mullusest väiksem eksport Ameerika Ühendriikidesse, Venemaale ja Singapuri ning suurem import Türgist ja Šveitsist,“ selgitas Leppmets. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas tänavu aprillis Eesti päritolu kaupade eksport 2%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus jäi
Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.
Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.