Otsingu tulemused

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6% ning brutotunnipalk 4,5%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha.

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Eesti on läbi aegade olnud Euroopa Liidu (EL-i) madalaima valitsemissektori võlakoormusega riik. Koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuste tulemusena halvenes majanduslik olukord nii Eestis kui ka kõigis teistes Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikides ja rakendatud meetmed tingisid valitsemissektori võla kasvu. Vaatasime, kuidas on valitsemissektori võlg 2020. aasta teises kvartalis Eestis ja EL-is kujunenud.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga 0,5% ja võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet.

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.

Möödunud paar aastat on tundunud paljudele pikemad kui tavapärased. Maailm on palju muutunud ja see on kajastunud ka tööturul. Kuidas on muutunud ametikohtade arv võrreldes kolme aasta taguse ajaga?

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?