Otsingu tulemused

Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus

Kuupäev 25.04.2025

Artikkel

Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.

Kõige populaarsem tüdrukunimi on juba 12. korda Sofia

Kuupäev 20.02.2025

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta kõige populaarsem tüdrukunimi juba 12. aastat Sofia. Poistele pandi juba neljandat korda kõige sagedamini nimeks Mark. Tüdrukute nimede esikümne edetabeli uustulnuk on Arabella, poiste hulgas on uus tulija Leon.

Ettevõtete baromeetri uuring

Sisuleht

Mis uuring see on?

Ettevõtete baromeetri uuringuid on neli: ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindussektori ettevõtetele. Uuringutega jälgitakse nende sektorite ettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid. Kogutud andmete põhjal saab hinnata majanduse olukorda Euroopa Liidu liikmesriigiti, liidus üldiselt ja euroala tasandil.

Igale sektorile koostatakse usaldusnäitaja, mille põhjal moodustatakse majandusliku kindlustunde näitaja. Lisaks saadakse uuringutest varajast ja ajakohast teavet selle kohta, kuidas on muutunud tööhõive, ettevõtete ootused ja majanduskeskkond nii Eestis

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht

Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Statistikaamet alustas tarbijate ja ettevõtete majandusliku kindlustunde uuringutega: iga vastus on oluline

Kuupäev 04.05.2026

Artikkel

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Töötuse määr oli teises kvartalis 6,6%

Kuupäev 14.08.2026

Artikkel

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva. Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest

Kuupäev 21.04.2026

Artikkel

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6448 inimesega negatiivseks. Keskmine sünnitaja on järjest vanem 2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra

Tarbijabaromeetri uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides. Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud). Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys

Majandusüksused

Valdkond

Majandusstatistikat tehakse majanduslikult aktiivsete üksuste andmete põhjal. Kõik juriidilistes registrites kajastatud majandusüksused ei pruugi aga olla aktiivselt tegevad. Majandusüksuste valdkonnas selgitatakse välja majanduslikult aktiivsed üksused; moodustatakse riikliku statistika koostamiseks statistilised üksused; klassifitseeritakse majandusüksused rahvusvaheliste standardite põhjal. Majandusstatistika kokkupanekuks tuleb pidada statistilist majandusüksuste registrit, mille andmed pärinevad äriregistrist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, maksukohustuslaste registrist