Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütik Germo Valgenberg tõi välja, et tootjahinnaindeks tõusis aastases võrdluses kolmandat kuu järjest. „Novembri tõus oli natukene suurem kui oktoobris ja septembris,“ rääkis Valgenberg. „Võrreldes möödunud aasta novembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises, puittoodete, turbatoodete ja killustiku tootmises,“ lisas Valgenberg. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, tekstiili- ja metallitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,2%

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta väga kiiret tõusu ka viimasel kolmel aastal jätkanud tõusmist, aga veidi tagasihoidlikumas tempos, jäädes vahemikku 5,2%–6,1%. „Möödunud aastal tõusid majade hinnad nelja kvartali keskmisena 5,9% ja korterite hinnad 5%. Tallinna korterid kallinesid aastaga 5%, Tallinnaga külgnevate piirkondade korterid koos Tartu ja Pärnuga 4,1% ning ülejäänud Eestis 6,9%,“ täiendas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga suurem nii olemasolevate kui ka uute eluasemete

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt

Statistikaameti juhtivanalüütiku Riin Kadariku sõnul hakkas kolm kuud kasvanud töötleva tööstuse tootmine veebruaris kahanema. „Olulistest tööstusharudest avaldasid sellele mõju toiduainete tootmise 5,3% ja elektriseadmete tootmise 9,5% vähenemine. Toiduainete tootmise kahanemise taga oli võrreldes eelmise aasta veebruariga jaemüügi mahu ja nõudluse vähenemine koos hinnatõusuga. Elektriseadmete tootmine kahanes peamiselt mulluse kõrge võrdlusbaasi tõttu ehk 2025. aasta veebruari suurte tootmismahtude tõttu,“ põhjendas Kadarik. Veidi rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades tootmine

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul süvenesid 2025. aastal viimaste aastate rahvastikutrendid. „Eelmisel aastal suri üle 6000 inimese rohkem kui sündis. Väljarändajate arv püsis mullusega samal tasemel, kuid sisserändajate arv vähenes. Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks. Kokku langes Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra,“ kirjeldas ta. Sündide arv jäi teist korda ajaloos alla 10 000 Möödunud aastal sündis 9092 last, mida on 6% vähem kui 2024. aastal. „2025. aastal sündis 600 last vähem kui aasta varem. Sündide arv hakkas

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi tõus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ehk inflatsioon on viimastel kuudel olnud järjest väiksem. „Kui jätame välja 2025. aasta novembri, siis on inflatsioon langenud alates mullu septembrist,“ tõi Veski välja. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 5,5%, tervishoiu 12%, alkohoolsete jookide ja tubaka 7,9% ning eluaseme 1,5% kallinemine. Kuigi elektrihind oli veebruaris jätkuvalt kõrge, oli see siiski 0,7% odavam kui aasta

Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht neljandat aastat järjest. „2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine,“ selgitas Sinisaar. Kohalikul ehitusturul kasvas uute hoonete ehitus Eelmisel aastal kahanes