Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus ja kalandus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
        • Vastused
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • Metoodika- ja kvaliteediaruanded
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Täiskasvanute kutsehariduse tasemeõppes ning elukestvas õppes osalemise analüüs
      • Mis mõjutab noorte ettevõtlust?
      • Kaupade klassifitseerimine tekstilise kirjelduse alusel: rakendusuuring
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid (2020)
      • Liikuvusanalüüs (2019–2020)
      • Tööturu kiirstatistika (2024)
      • Tööturu kiirstatistika (2019–2020)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Ettevõtete baromeetri uuring
        • Uus iseteenindus
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Teenuste väliskaubandus (kogumine)
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2023
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • Jooksval aastal toimuvad uuringud
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse juhised ja koolitusmaterjalid
      • Andmehalduse mõisted
      • Klassifikaatorid ja koodiloendid
      • Asutuste andmehalduse ülevaade
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused

Kogu lehelt
Uudistest

Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra

Kuupäev 22.05.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Kasvatatud kala müügikogus suurenes 2025. aastal veerandi võrra
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anton Kardakovi sõnul kasvas eelmisel aastal kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2024. aastaga 253 tonni ehk 26% võrra. „Kui aastatel 2019–2022 kasvatatud kala kogus vähenes, siis viimasel kolmel aastal on see jälle kasvama hakanud,“ tõi Kardakov välja. Suurenenud mahud avaldasid mõju ka keskmisele hinnale. Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind oli 5,5 eurot, mis on ligi 30% madalam kui 2024. aastal. Eestis kasvatatakse ja müüakse kalaliikidest jätkuvalt enim vikerforelli, mille kogus igal aastal aina suureneb. Möödunud aastal müüdi 1102

Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem

Kuupäev 02.04.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem
Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,3 miljonit kodulindu, kellest 95% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 107 000 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimased kuus aastat kasvanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku hinnanguliselt 13 000 tonni mune, keskmiselt 151 muna inimese kohta. Põhilise osa ehk üle 90% toodangust annavad üheksa suurt ettevõtet, kus on vähemalt 5000 lindu. Need ettevõtted mõjutavad toodangu kasvu ja kahanemist enim,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi eelmisel aastal 10 600 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel

Õhk

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Keskkond
  4. Õhk
Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Siiski aga tekib ka meil õhusaastet. Saastunud õhk on arvestatav keskkonnaoht inimeste tervisele. Kõige kahjulikumaks peetakse imepeeneid saasteosakesi, mis tekivad sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessist ja keemilistest reaktsioonidest atmosfääris. Statistika annab ülevaate Eestis õhku paisatud heitmete kogustest ja nende päritolust, näiteks keemiliste ja orgaaniliste ühendite heitkogustest ja peenosakeste mahust; happevihmade põhjustatud gaaside heitkogustest. Õhusaasteainete heitkoguste andmeid kasutatakse arengu- ja tegevuskavade koostamisel

Kõrgharidus

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Haridus
  4. Kõrgharidus
Pärast keskkooli lõpetamist seisavad noored valikute ees. Üks neist on kõrgkooli astuda ja omandada kõrgem haridus. Eesti kõrgharidussüsteem on kolmeastmeline: rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe. Iga õppur võib otsustada, kas ta läbib kõik tasemed või piirdub rakenduskõrghariduse diplomi, bakalaureuse- või magistrikraadiga. Enamasti määravad omandatud haridustase ja valdkond ka edasise karjääritee. Kõrgharidusstatistikast leiab järgmist infot: kui palju on kõrgharidust pakkuvaid õppeasutusi; kui palju on nais- ja meesüliõpilasi; kui palju studeerib meie

Palgalõhe

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Tööelu
  4. Palk ja tööjõukulu
  5. Palgalõhe
Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on

13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Säästev areng
  4. 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
Üleilmne eesmärk „Kliimamuutusega kohanemise meetmed“ keskendub kliimamuutuse mõju leevendamisele ja selle mõjuga kohanemisele. Meie koduplaneedi keskmine temperatuur tõuseb endiselt ja maailmamere jääkate väheneb. Seetõttu suureneb üleujutuste ja looduskatastroofide sagedus ning liikide väljasuremise oht. ÜRO tegvuskavas 2030 on seatud eesmärk nii leevendada kliimamuutust kui ka sellega kohaneda, seda peavad käsitlema kõik poliitilised programmid ja tegevuskavad. Suurendada tuleb teadlikkust kliimamuutusest ja suutlikkust seda leevendada, sellega kohaneda, mõju vähendada ja selle eest

Töötuse määr oli esimeses kvartalis 7,1%

Kuupäev 15.05.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Töötuse määr oli esimeses kvartalis 7,1%
Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järske muutumise märke. „Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Samas jääb see arv tublisti alla eelmise aasta esimese kvartali väga kõrgele näitajale,“ kommenteeris Vassiljeva. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Esimese kvartali töötuse määr 7,1% oli 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta viimases, kuid 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui mullu esimeses kvartalis. Hõivatute arv teenuste sektoris

Mets

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Keskkond
  4. Mets
Metsaarvepidamine on statistiline raamistik, mis käsitleb metsa nii loodusvara kui ka majandusliku varana makromajanduslikus võtmes. Metsaarvepidamise raamistik ühendab metsade füüsilised näitajad (metsamaa puiduvaru, juurdekasv, metsavarumine) vastavate rahaliste näitajatega ning ka majandusnäitajatega (toodang, kulud, lisandväärtus). Metsaarvepidamise metoodika võtab toodangu ja lisandväärtuse arvutamisel arvesse ka kasvava metsa väärtust. Metoodika kirjelduse ja lisainfot leiab esimeses põhjalikus " Description of the methodology and methodological issues for forest account " ning teises

SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)

Valdkond
  1. Avaleht
  2. Valdkonnad
  3. Rahandus
  4. Rahvamajanduse arvepidamine
  5. SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid. Reaalse majanduskasvu arvutamisel tuleb arvestada hinnamuutusi. SKP nominaalnäitaja sisaldab ka hinnamõju, kuid SKP reaalnäitaja arvutamisel on see eemaldatud. Reaalne majanduskasv näitab, kui palju hüvede kogus majanduses suurenes.

Tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris aastaga 3,1%

Kuupäev 06.03.2026
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris aastaga 3,1%
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi tõus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ehk inflatsioon on viimastel kuudel olnud järjest väiksem. „Kui jätame välja 2025. aasta novembri, siis on inflatsioon langenud alates mullu septembrist,“ tõi Veski välja. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 5,5%, tervishoiu 12%, alkohoolsete jookide ja tubaka 7,9% ning eluaseme 1,5% kallinemine. Kuigi elektrihind oli veebruaris jätkuvalt kõrge, oli see siiski 0,7% odavam kui aasta

Pagination

  • Eelmine leht ‹ Eelmine
  • Page 01
  • Eesolev leht 02
  • Page 03
  • Page 04
  • Page 05
  • Järgmine leht Järgmine ›

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Andmekaitse

Andmekaitse
Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid