Otsingu tulemused

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

„Iga terviseuuringus osaleja panus aitab kujundada tervemat ühiskonda. Uuring annab kõige põhjalikuma pildi selle kohta, milline on Eesti rahva tervis. Samal ajal aitavad selle tulemused kujundada ühiskonda, kus terve ja tervislikult elatud elu on kättesaadav kõigile inimestele,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Karina Valma. „Andmete abil saab ülevaate, kui palju on inimesi, kes oma tervise tõttu kõige enam tuge vajavad ning millistest teenustest on suurim puudus. Nii saame kujundada tõhusamat tervise- ja sotsiaalsüsteemi, vähendada ebavõrdsust ning toetada tervena vananemist,“ kirjeldas

„Kolmandas kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes mullu sama ajaga eelkõige materjalide 2%-line hinnatõus. Tööjõu ja ehitusmasinate hinnad tõusid aga mõlemal juhul 1,2%,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus. Selle aasta teise kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,4%, materjalid kallinesid 0,3% ja mehhanismide kasutamiskulud vähenesid 0,6%. „Masinate kasutamise hinnalanguse taga oli eelkõige kütusehindade korrektsioonist tulenev kokkuhoid ja materjalide hinnatõusu toetas enim betoon- ja puittoodete kallinemine,“ selgitas Paulus. Remondi- ja

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et kiirhinnangu põhjal võis Eesti majanduses aastases võrdluses märgata mõningast paranemist, kuid võrreldes 2025. aasta kolmanda kvartaliga oli trend sarnane. „Võrreldes kolmanda kvartaliga jäi sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP samale tasemele,“ täpsustas Müürsepp. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP 2025. aasta neljanda kvartali kohta avaldatab statistikaamet 2. märtsil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski tõi välja, et tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks 2025. aastal oli toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. „Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aastaga 6,9%,“ lausus Veski. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Veski selgitas, et 2025. aastal oli mitmeid sündmusi, mis

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõdes, et ehitushinnaindeksi tõusu panustas 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega mõjult enim materjalide hinnatõus. „Kui ehitushinnaindeks tõusis 2025. aastal 1,5%, siis sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinate kasutamine

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütik Germo Valgenberg tõi välja, et tootjahinnaindeks tõusis aastases võrdluses kolmandat kuu järjest. „Novembri tõus oli natukene suurem kui oktoobris ja septembris,“ rääkis Valgenberg. „Võrreldes möödunud aasta novembriga mõjutas indeksit enim hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises, puittoodete, turbatoodete ja killustiku tootmises,“ lisas Valgenberg. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, tekstiili- ja metallitootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,2%

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul langes tootjahinnaindeks detsembris aastases võrdluses pärast kolme kuud tõusu. „Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas indeksit enim hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise, puittoodete tootmise, turba tootmise ja toiduainete tootmise hinnatõus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku jäi indeks aastases võrdluses samale tasemele, toiduainete tootmises tõusid hinnad detsembris 0,9%. Võrreldes novembriga mõjutas detsembris

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul on võrreldes eelmise aasta kolme kvartaliga 2025. aastal vähenenud nii ööbimisega sise- kui ka välisreiside arv. „Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti kokku ligi 1,13 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on kümnendiku võrra vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Ööbimisega sisereise tehti samal ajal 2,4 miljonit, mida on 11% vähem kui mullu. Nii sise- kui välisreise tehti mullusega võrreldes vähem kõigis kolmes kvartalis,“ sõnas Pukk. „Tõenäoliselt on siin oluline tegur üldine hinnatõus – inimesed vaatavad rohkem oma rahakotti ja