Statistikatöö
Otsingu tulemused
Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011
Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas
Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011
Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas
Põlvamaa korterite kiirmüük ennustab Suur-Tartu teket
Kuupäev 25.01.2021
Artikkel
Korterit ostes on muuhulgas oluline silmas pidada seda, kui kiiresti õnnestub investeering soovi korral rahaks muuta. Sõltumata sellest, kas korter on soetatud investeeringuks või oma tarbeks, võib müügipäev ikkagi kunagi saabuda, seega tasub sellele mõelda juba ostuotsust tehes.
Kinnisvararikkus on jõudnud Tartumaale
Kuupäev 16.03.2021
Artikkel
Elatustaseme tõustes parandavad inimesed oma elujärge ja teatud heaolu taseme saabudes kolitakse korteritest majadesse elama. Riigisiseselt levib jõukus unikaalse kasvukiirusega, samuti on soov majja kolida igas piirkonnas omanäoline. Analüüsisime 2020. aasta kinnisvaratehinguid, mis annavad võimaluse hinnata inimeste heaolu taseme kujunemist konkreetsetes asukohtades.
Veidi üle kümnendiku eluruumidest on ehitatud sellel sajandil
Kuupäev 14.05.2019
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76% ehk kokku 542 500. Neist 99,1% on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0.9% ühiseluruumid.
Kinnisvaraturg on tormisilmas
Kuupäev 13.10.2020
Artikkel
Kevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.
Eluruume on Eestis kolm korda rohkem kui 100 aastat tagasi
Kuupäev 26.02.2018
Artikkel
2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist oli asustatud 76%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.
Sisuleht
Statistikaamet kogub andmeid ühiskonnas oluliste näitajate kohta SKP-st suhtelise vaesuseni. Nii aitame anda objektiivse pildi Eesti elust ning sisendi paremaks ja täpsemaks poliitikakujundamiseks. Riikliku statistika tegijana pakume usaldusväärset ja kvaliteetset infot ning tagame meile esitatud andmete kaitse ja konfidentsiaalsuse. Pakume operatiivselt sinu vajadustele vastavaid paindlikke andmeteenuseid Koordineerime ühtset andmehaldussüsteemi ja toetame asutusi andmete korrastamisel Edendame andmekirjaoskust Eestis, et tehtaks rohkem andmetel põhinevaid otsuseid. Avasta statistikat meie
Statistikatöö