Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze

Kuupäev 21.06.2019
Artikkel
Tänavuse Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia pälvis Papuna Gogoladze Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas kaitstud magistritööga. Preemia eesmärk on innustada noori rakendama ja arendama statistikameetodeid.

Laureaadid

Sisuleht
Alice Mikk (2024) TalTechis kaitstud magistritöö „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“ Artur Tuttar (2023) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö „Üldistatud lineaarsete mudelite edasiarendus kindlustusandmetel masinõppe meetodite abil“: Kadi Kilgi (2022) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö " Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste haigustega patsientidel": Tuuli Jürgenson (2021) Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö " Retrospektiivsete ja prospektiivsete andmete kombineerimine ülegenoomsetes seoseuuringutes": Diana Sokurova (2020) Tartu Ülikoolis

SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt

Kuupäev 20.12.2011
Artikkel
Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest. Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus

Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)

Sisuleht
Ettevõtete käive Ettevõtte kiirstatistika avaldamine lõppes 2024. aasta märtsis. Interaktiivsetel joonistel on käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal antud ülevaade ettevõtluse olukorrast. Hõlmatud on käibemaksukohustuslikud äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), kes on esitanud käibedeklaratsiooni. Võrreldes 2020. aasta versiooniga, on metoodikas tehtud mõningaid muudatusi. Joonisel esitatakse ettevõtete käibed kuus (nii summa kui ka mediaan) käibedeklaratsiooni (KMD) alusel alates 2019. aastast. Mediaan on summa, millest 50% ettevõtete käive on väiksem ja 50% ettevõtete

Elu mõttest rändeni

Kuupäev 29.06.2015
Artikkel
Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas Eesti 25–34-aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.

Mida tähendab naise madalam palk?

Kuupäev 27.06.2014
Artikkel
Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.

Rahvusvaheline koostöö

Valdkond
Rahvusvaheline koostöö tänapäeva kiirelt arenevas ja muutuvas maailmas on statistika tootmisel, arendamisel ning selgitamisel väga oluline. Rahvusvahelist koostööd tehakse nii ülemaailmselt kui ka piirkonniti. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on kujundada ja välja töötada võrreldav statistika võtta kasutusele innovaatilisi meetodeid leida uusi andmeallikaid. Statistikasüsteemide uuendamine, uute andmeallikate ja töötlusviiside kasutuselevõtmine muudab statistika tegemise efektiivsemaks, andmed kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Statistikutel ja analüütikutel tuleb iga päev otsustada

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Kuupäev 24.05.2018
Artikkel
Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Naiste ja meeste palgaootus erineb viiendiku võrra

Kuupäev 04.03.2015
Artikkel
Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.