Piirkondlik areng

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Riikliku statistika koostöö tiim
1.3. Kontaktisiku nimi	Greta Tischler
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi
1.6. E-posti aadress	greta.tischler [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 8470

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Statistikatöö sisaldab andmeid, mille põhjal on võimalik välja töötada regionaalarengu strateegiaid kohalikul ja riigi tasandil, samuti saab nende põhjal kavandada regionaalset arendustööd ning jälgida regionaalpoliitika mõju.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)
3.3. Sektorite kaetus	Valitsemissektori rahandus (tabelid RR300, RR302, RR306)
3.4. Mõisted ja määratlused	Statistikatöö põhimõiste on piirkondlik statistika. Piirkondade määratlemisel on aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, mille järgi jaguneb Eesti territoorium haldusüksusteks ja asustusüksusteks. Haldusüksused on maakonnad, linnad ja vallad. Vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid.
3.5. Statistiline üksus	Avaldatakse mitmesugust statistikat omavalitsusüksuste, maakondade ja Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori (EPS) piirkondade kohta. Osa näitajate puhul on võimalikud töötlused ka väiksemate piirkondade kohta, näiteks brutotulu kandis või linnaosas.
3.6. Statistiline üldkogum	Ei ole rakendatav FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Piirkondlikud üksused Omavalitsusüksused Maakonnad Linnaline asustuspiirkond, väikelinnaline asustuspiirkond, maaline asustuspiirkond
3.8. Ajaline kaetus	2013–… (tabelid RR300, RR302, RR306, ST004) 2017–… (tabelid RV063U, RV06U) 2018–… (tabelid TT064, TT065, TT066)
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Mõõtühik vastavalt näitajale (kohalik eelarve eurodes jne)

5. Vaatlusperiood

Aasta

Kuu

Kvartal

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)

MUUD ÕIGUSAKTID

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

Kvartal

Kuu

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Rahandus / Valitsemissektori rahandus / Kohalike omavalitsuste eelarve“ tabelites RR300, RR302 ja RR306, valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelites: RV063U: Ülalpeetavate määr piirkonna/haldusüksuse järgi, 1. jaanuar, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 RV06U: Demograafiline tööturusurveindeks piirkonna/haldusüksuse järgi, 1. jaanuar, haldusjaotus seisuga 01.01.2018, valdkonna „Sotsiaalelu / Sissetulek“ tabelis: ST004: Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018, valdkonna „Sotsiaalelu / Tööturg / Töötud / Lühiajastatistika“ tabelites: TT064: Registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 (kuud) TT065: Registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 (kuud) TT066: Registreeritud töötud piirkonna/maakonna ja haridustaseme järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 (kuud), ning valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne kaitse / Sotsiaalabi / Toimetulekutoetused“ tabelites SK410, SK430 ja SK440.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Juhtimislaud
10.6. Metoodikadokumendid	Puuduvad
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Päästeamet

Maksu- ja Tolliamet

Maa-amet

Eesti Töötukassa

Ehitisregister

Kohalikud omavalitsused

Eesti Linnade ja Valdade Liit

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Vastab reeglitele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Lähteandmete täpsust kontrollitakse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmete avaldamine toimub vastavalt avaldamiskalendris kavandatule.
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on Eestis geograafiliselt võrreldavad juhul, kui haldusüksuse piirid ei ole muutunud (vt selgitust ajalise võrreldavuse osas).
15.2. Ajaline võrreldavus	2017. aasta haldusreform katkestas omavalitsusüksuste aegread, sest omavalitsusüksuste piiride muudatusi oli väga palju. Andmebaasi kasutades on oluline jälgida, mis seisuga on esitatud haldusjaotus. Statistika omavalitsusüksuste kohta omavalitsusüksuste piirides peale haldusreformi on ajaliselt võrreldav. Statistikaamet on 34 näitaja puhul teinud tagasiulatuva arvestuse omavalitsusüksuste uute piiridega. Nende näitajate ulatuses on võrreldav aegrida pikem (vastavalt konkreetsele näitajale). Võrreldav aegrida on pikem ka nende omavalitsusüksuste puhul, kus haldusreformi käigus haldusüksuse piirid ei muutunud (näiteks Tallinn ja Viljandi linn). Pikemate aegridade puhul on oluline näitajate arvutamisel järgida võimalikke metoodilisi muutuseid. Eelkõige rahvastikustatistika puhul, sest selles valdkonnas on metoodilised muutused olnud suhteliselt suured.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistikaameti (SA) palgastatistika ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) palgatöötaja brutotulu andmed ei ole võrreldavad. Metoodikate vahel on kolm peamist erinevust. 1. Tasuliigid SA avaldatav keskmine palk sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöötasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. Näiteks ei sisalda MTA andmed erinevalt SA andmetest erisoodustusi. 2. Ajaline nihe SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud toimumise hetkel, hoolimata sellest, kas raha on liikunud; kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud vastavalt raha laekumisele ehk siis, kui tulu- ja sotsiaalmaks on deklareeritud (deklaratsioon esitatakse, kui tasu välja makstakse). Seega on detsembris teenitud palk SA arvestuse kohaselt teenitud detsembris, ent MTA arvestuses teenitud jaanuaris, kui see välja makstakse. 3. Töötajate arv SA keskmine brutokuupalk on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse järgmiselt: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (näiteks kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, olenemata sellest, kas väljamakse on isikule tehtud täis- või osalise tööaja eest.
15.4. Sisemine sidusus	Andmed on sisemiselt sidusad. Välditud on sisult lähedaste andmete ühtemoodi nimetamist. Mõne näitaja puhul võivad erineda Eurostati ja Statistikaameti avaldatud andmed. Tegemist on metoodiliste probleemidega.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Administratiivsetest allikatest saadakse järgmised haldusüksuste (maakond, linn ja vald) kohta käivad andmed: Maksu- ja Tolliameti vormi TSD lisast 1 palgatöötajate kuu keskmine brutotulu Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemist kohalike eelarvete põhitegevuse tulud ja kulud, sh füüsilise isiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse, riigieelarve tasandus- ja toetusfond, põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine, kohalike omavalitsuste netovõlakoormus Sotsiaalministeeriumist toimetulekutoetused Töötukassast registreeritud töötud LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Kord aastas (tabelid RR300, RR302, RR306, RV063U, RV06U, SK410, SK430, SK440, ST004)
18.3. Andmete kogumine	Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad