Hariduskulutused

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Käthrin Randoja

Analüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

kathrin.randoja [at] stat.ee

625 8404

01/06/2023

01/06/2023

Õppeasutuste hariduskulutused haridusliigi ja finantseerimisallika järgi

Omanike liigitus (OL)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Tasemeharidus (alus-, üld- , kutse- ja kõrgharidus)

Abiteenused – haridusasutuste osutatavad teenused õpilaste heaolu toetamiseks (nt toitlustus, koolitransport, öömaja, tervishoid ja sportimisvõimalused) või mõningad laiemale üldsusele mõeldud tegevused (nt muuseum, raadio, kultuuriprogrammid).

Eraõppeasutus – erakooliseaduse alusel tegutsev ja alus-, üld-, kutse- või kõrgharidust osutav õppeasutus.

Finantseerimisallikas ehk rahastamise allikas – hariduskulutuste katmiseks saadud raha päritolu. Allikad jagunevad järgnevalt:

1) riiklikud allikad:

- riik – riigieelarvelistest vahenditest, sh ministeeriumidelt, nende allasutustelt, riigi osalusega sihtasutustelt ja fondidelt laekunud summad. Riigieelarve vahendusel EL-ilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavad toetused liigitatakse riigilt, mitte välismaistest allikatest saaduteks;

- omavalitsus – kohalikelt omavalitsustelt ja nende allasutustelt saadud summad (nt toetused, hüvitised, kulutuste katteks saadud vahendid jne);

2) erasektori allikad:

- füüsiline isik – õppemaksud ja muud õppurilt või tema leibkonnalt laekunud summad, sh eraisiku sponsorlus. Nt summad hariduse abiteenuste – koolitoit, öömaja, koolitransport – kulude katteks.;

- juriidiline isik – õppemaksud, toetused, sponsorsummad jm Eesti eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt laekunud summad;

- omavahendid – muudest tegevustest saadud summad, mida kasutati hariduskulutuste katmiseks (nt täienduskoolitustest ja ruumide rendist laekunud summad), võetud laenud, haridusasutuse omanike sissemakstud summad);

3) välismaised allikad – välismaa juriidilistelt isikutelt ja asutustelt, rahvusvahelistest fondidest või rahvusvaheliste lepete alusel saadud raha, välismaalt laekunud tellimus- ja lepingutööde eest saadud tulu.  

Hariduskulutused – tööjõukulud, jooksevkulud ja investeeringud seoses tasemehariduse pakkumisega, teadus- ja arendustegevusega ning hariduse abiteenuste osutamisega (toitlustamine, majutus, turvamine, transport, meditsiiniteenused, vaba aja veetmine jms). Muude teenuste pakkumisega seotud kulusid hariduskulutuste hulka ei arvata (nt huviharidus, täiskasvanute täiendusõpe).

Investeeringud – põhivarade soetusega või väärtuse suurendamisega seotud väljaminekud, sh immateriaalsed põhivarad. Investeeringud kajastatakse soetusmaksumuses ilma kulumita. Investeeringutena kajastatakse näiteks hoonete kapitaalremondi või ehitamise, rajatiste laiendamiseks, erinevate seadmete ja masinate ostu, õpperaamatukogude loomise, litsentside ja eritarkvara soetuse kulud. Sisaldab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning abiteenuste osutamiseks.

Muud jooksevkulud – aruandeperioodi majandamiskulud, mis ei ole tööjõukulud või investeeringud. Jooksevkulude hulka arvatakse: hoonete või ruumide rent ja üür; kommunaalkulud; väiksemate seadmete, instrumentide, materjali ja muu käibevara soetamine; lähetuskulud; remondi, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia kulud; lepinguliste ja sisse ostetud teenuste kulu; omavahenditest üliõpilastele antav finantsabi jm.

Teadus- ja arendustegevus – õppeasutustes tehtavad alusuuringud, rakendusuuringud ning katse- ja arendustööd. Ettevõtete teadus- ja arendustööd hariduskulutuste hulka ei arvata.

Tööjõukulu – hõlmab töötasusid koos tööjõumaksudega ja töötajatele tehtud erisoodustusi koos erisoodustusmaksudega. Tööjõud on nii õpetav kui ka mitteõpetav personal, kes tegeleb tasemehariduse või hariduse abiteenuste pakkumisega. Samuti loetakse hariduse tööjõu hulka teadus- ja arendustegevustega tegelevad töötajad. Andmed on esitatud töölepinguseaduse ja võlaõigusseaduse (VÕS) alusel töötavate füüsiliste isikute kohta (VÕSi järgi lepingu alusel töötavate füüsiliste isikute kohta ainult sel juhul, kui neile makstud tasudelt arvestab maksud tööandja; kui VÕSi lepingu alusel ostetakse teenust juriidiliselt isikult, siis need kulud näidatakse majandamiskulude hulgas).

Õpetava personali tööjõukulu – hõlmab õpetava personali tööjõukulusid koos tööjõumaksudega ja erisoodustuskuludega. Õpetav personal on otsese õppetööga seotud töötajad (nt õpetaja, lektor, abiõpetaja). Kui kooli töötajate tööaeg on jagatud eri tegevuse vahel, siis on vaja rakendada proportsiooni. Õpetava personali all ei kajastata abiteenuste osutajaid, administratiivtöötajaid ja tugipersonali (nt raamatukoguhoidja, psühholoog, kooliõde).

Õppeasutus

Õppeasutused

FREIM

Haridus- ja Teadusministeeriumi avalike ja erakoolide tegevuslubade nimekiri ning avalik-õiguslike ülikoolide loetelu

Kogu Eesti

2005–…

Ei ole rakendatav

Hariduskulutused – tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 912/2013, 23. september 2013, millega rakendatakse haridus- ja koolitussüsteemide osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

NO_ENGLISH_VALUE

MUUD KOKKULEPPED

ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Hariduse üldandmed“ tabelites:

HTG14: Hariduskulutused kulu liigi, finantseerimise allika, haridusliigi ja omandivormi järgi

HTG15: Eraõppeasutuste hariduskulutused liigi, haridusliigi ja finantseerimisallika järgi

ja valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Kõrgharidus“ tabelis:

HT71: Avalik-õiguslike ülikoolide hariduskulutused finantseerimisallika järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Rahvusvaheline andmeedastus UOEle (UNESCO-UIS/ OECD/ Eurostat) igal aastal hiljemalt 30. novembril.

UOE (UNESCO-UIS/ OECD/ Eurostat) andmekogumise manuaal

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. Puuduolevad andmed, mida kogub Statistikaamet, imputeeritakse.

Administratiivandmete kasutamine tagab andmete täpsuse.

Statistikaameti kogutavate andmete täpsus on hea.

Ei ole rakendatav

Andmeesitajad võivad teha sisestamisel vigu, andmepuhastajad võivad teha puhastamisel vigu, erijuhtumid ei pruugi sobida ideaalselt, inimesed võivad tõlgendada mõisteid erinevalt.

Andmed avaldatakse 180–900 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 280 kuni T + 900).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest statistika koostamisel järgitakse sama metoodikat (UOE (UNESCO-UIS/ OECD/ Eurostat) andmekogumise manuaal).

Tabelis HTG14 on andmed võrreldavad kogu aegrea ulatuses.

Tabelis HTG15 on andmed võrreldavad kogu aegrea ulatuses, kuigi alates 2019. aastast võib erakõrgkoolide andmetes sisalduda ka kulusid teadus- ja arendustegevusele.

Tabeli HT71 andmete kasutamisel on oluline arvestada:

1) 2016. ja 2017. aasta vahel on täielik katkestus. Aastate 2005 kuni 2016 hariduskulutuste arvutamise metoodika järgi ei kuulunud teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulud hariduskulude alla. Alates 2017. aastast on hariduskulutuste mõiste kooskõlas rahvusvahelise metoodikaga, mille alusel hariduskulutused sisaldavad kulusid tasemeharidusele, abiteenustele ning teadus- ja arendustegevusele. Hariduskulutuste kogusumma tõusis T&A kulutuste võrra. 

2) 2020. ja 2021. a vahel on katkestus riiklike ja välismaiste rahastamisallikate lõikes, sest mõisted täpsustusid (riigieelarve kaudu saadud välismaised vahendid tuleb näidata riiklike vahendite all). Kogusummale mõju ei olnud. 

3) 2021. ja 2022. a vahel muutus omavahendite mõiste (täpsustus, et T&A lepingute tulud tuleks jagada teiste allikate vahel). Seetõttu vähenes omavahenditest kaetavate kulutuste summa ja vastavalt suurenesid kulutused teistest allikatest, eriti riiklikest allikatest. Kogusummale mõju ei olnud.  

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevustega.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 295

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Erakooli hariduskulutused 2,2;

Avalik-õigusliku ülikooli hariduskulutused 9,5

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Eraõppeasutuste ja avalik-õiguslike ülikoolide hariduskulutuste andmed kogutakse küsimustikega. Valimid on kõiksed.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Avalike koolide hariduskulutuste andmed saadakse Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist.

Õpilaste kohta saadakse andmed Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Rahvusvahelise väljundi tootmiseks kasutatakse lähteandmetena osaliselt ka statistikatöö 21701 „Teadus- ja arendustegevus“ andmeid.

Aasta

Hariduskulutuste andmed, mida ei saa Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist, kogutakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Andmete laekumise jälgimiseks kasutatakse samuti eSTATi. Küsimustikud koos juhiste ja kontrollidega on veebis, kus vastajad saavad neid iseseisvalt täita. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga 1300 „Erakooli hariduskulutused“ ja 1301 „Avalik-õigusliku ülikooli hariduskulutused“.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine klassifikaatori järgi ja statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Osa näitajate väärtused on hinnatud, kasutades proportsionaalset jaotust tasemete vahel vastavalt õpilaste arvule.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See hõlmab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad