Ostujõu pariteet

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Viktoria Trasanov

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

viktoria.trasanov [at] stat.ee

625 9240

10/02/2023

10/02/2023

Tarbe- ja investeerimiskaupade hinnad; hinnatud ehitusprojektid; sisemajanduse koguprodukti (SKP), rendi-, palga-, meditsiiniteenuste- ja tarbijahinnaindeksi andmed

Individuaaltarbimise klassifikaator (ITK 2015)

Ostujõu pariteedid (PPP) arvutatakse sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja tema agregaatide kohta rahvamajanduse arvepidamise kulutuste järgi.

Ostujõu pariteete (PPP) defineeritakse nii valuuta konverteerijana kui ka hinnadeflaatorina ruumis. Nii võidakse PPPsid kasutada raha vahetuskursina, et konverteerida omavaluutas väljendatud kulutused ühisesse kunstlikku valuutasse, elimineerides hinnatasemete erinevuse riikide vahel.

Eesti kui osavõtjariik

Rahvamajanduse arvepidamise kulutuste pool

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

1993, 1996, 1999–…

Ei ole rakendatav

Ostujõu pariteete (PPP) võib interpreteerida kui omavaluuta vahetuskurssi ostujõu standardi (PPS) suhtes. Nad väljendavad omavaluuta ühikute arvu PPSi kohta.

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1445/2007, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EL) nr 193/2011, 28. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1445/2007 ostujõu pariteetidega seotud kvaliteedikontrolli süsteemi osas

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1163, 15. juuli 2015, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1445/2007 ostujõu pariteetide puhul kasutatavate alajaotuste loetelu osas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Ei avaldata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed esitatakse Eurostatile. Avaldatakse vastavalt Eurostati avaldamiskalendrile juunis ja detsembris.

EUROSTAT-OECD Methodological Manual on Purchasing Power Parities (PPPs). Eurostat, OECD (2012)

http://www.oecd.org/std/prices-ppp/eurostat-oecdmethodologicalmanualonpurchasingpowerparitiesppps.htm

http://www.oecd.org/std/prices-ppp/PPP%20manual%20revised%202012.pdf

Komisjoni määrus (EL) nr 193/2011, 28. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1445/2007 ostujõu pariteetidega seotud kvaliteedikontrolli süsteemi osas

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Koostöös iga osavõtva riigi statistikaasutusega peab Eurostat detailselt revideerima riikide kogemusi. Selline kvaliteedi hindamise süsteem on juurutatud.

Rahandusministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Kõik näitajad arvutatakse ja avaldatakse kõigi osavõtvate maade kohta.

Ostujõu pariteetide (PPP) täpsus kasvab koos agregatsioonitaseme tõusuga.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Esialgsed andmed avaldatakse 180 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 180).

Esialgsed tulemused, mis arvestavad kõiki uusi hindade ja kulutuste andmeid aasta kohta, avaldatakse 365 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 365).

Revideeritud esialgsed tulemused, mis arvestavad kõige viimaseid kulutuste kohta tehtud hinnanguid, avaldatakse 730 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 730).

Lõplikud tulemused (neid ei uuendata ka juhul, kui riik revideerib oma rahvamajanduse arvepidamise hinnanguid) avaldatakse 1095 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 1095).

Ostujõu pariteedid (PPP) avaldab Eurostat juunis ja detsembris. Täpne avaldamiskuupäev määratakse mõni kuu varem.

Ostujõu pariteetide (PPP) abil leitakse hinnataseme näitajad ruumis ning võib eeldada, et riikide tulemuste võrreldavus on väga hea.

Ostujõu pariteetide (PPP) abil arvutatud näitajad sobivad eelkõige geograafiliste asukohtade võrdlemiseks teatud ajahetkel.

Ostujõu pariteedid (PPP) ja nende abil arvutatud näitajad on Eurostati andmebaasis leitavad kahest domeenist: PPP ja rahvamajanduse arvepidamine. PPPd sisemajanduse koguprodukti (SKP) tasemel on mõlemas domeenis samad.

PPP domeenis uuendatakse kulutuste andmeid kaks korda aastas (juunis ja detsembris).

Rahvamajanduse arvepidamise domeenis uuendatakse neid pidevalt, kui riigid esitavad revideeritud rahvamajanduse arvepidamise andmeid. Seetõttu on rahvamajanduse arvepidamise domeenis SKP PPSides ja SKP inimese kohta PPSides sagedamini ajakohastatavad kui PPP domeenis.

Ei ole rakendatav

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ostujõu pariteetidel (PPP) põhinevad näitajad aasta (t) kohta avaldatakse neljas järgus:

- pärast t + 6 kuud – esimesed esialgsed tulemused;

- pärast t + 12 kuud – esialgsed tulemused, mis arvestavad kõiki uusi hindade ja kulutuste andmeid aasta (t) kohta;

- pärast t + 24 kuud – revideeritud esialgsed tulemused, mis arvestavad kõige viimaseid kulutuste kohta tehtud hinnanguid;

- pärast t + 36 kuud – lõplikud tulemused aasta (t) kohta. Tulemuste lõplikkus tähendab seda, et neid ei uuendata ka juhul, kui riik revideerib oma rahvamajanduse arvepidamise hinnanguid.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis sõltub aruandeaastast. Euroopa võrdlusprogrammi metoodika järgi on tarbekaupade osa jaotatud kolme aasta peale, kusjuures igal aastal tehakse kaks vaatlust – kevadel ja sügisel. Investeerimiskaupade vaatlus toimub üle aasta. Ehituses muutub osaliselt ja täielikult hinnatavate projektide arv igal aastal. Vahetult enne vaatluse algust saadab Eurostat lõpliku hinnatavate objektide loetelu, mille põhjal vaatlus tehakse.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20407 „Tarbijahinnaindeks“, 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21102 „Töötasu struktuur“ ja 21106 „Tööjõukuluindeks“ andmeid.

Aasta

Andmeid koguvad Statistikaameti töötajad kas otsese vaatluse või telefoniküsitlusega.

Sisendandmete valideerimine on interaktiivne protsess Statistikaameti ja Eurostati vahel.

Ostujõu pariteedid (PPP) paneb kokku Eurostat kolmes järgus.

Andmete korrigeerimist teeb Eurostat.

Puuduvad