Põllumajanduskeskkonna näitajad (kuni 2015)

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Kätlin Laats

vanemstatistik

Tatari 51, 10134 Tallinn

katlin.laats [at] stat.ee

625 9167

09/01/2015

09/01/2015

Väetiste kasutatud kogused, töödeldud pind ja koormused kultuuriliigiti. Põllumajanduslikes majapidamistes keskkonnasõbraliku majandamise näitajad: põllumajandusliku maakasutuse muutused, veekasutus põllumajanduses, mahepõllumajanduspiirkond, biokütuste ning energiakultuuride tootmine, põllumajandusliku maa linnuindeks.

Lämmastiku ja fosfori bilanss põllumajandusstatistika baasandmete alusel.

Põllumajandusstatistikas ja vastavates keskkonna sidusvaldkondades kasutatavad klassifikaatorid

Põllumajandus EMTAK 01

Põllumaa – regulaarselt vastavalt külvikordadele töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, segavili, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- söödakultuuride (külvikordade süsteemis kuni viie aasta kestel karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad rohttaimed) – mitmeaastaste heintaimede (lühiajaline rohumaa), maisi ja muu rohelise sööda (k.a teravili ja kaunvili haljasmassiks) – kasvupind;

- söödakultuuride seemnekasvatuspind;

- kesa, haljasväetistaimede kasvupind (tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa) – must ja roheline kesa.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega tootmisüksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi ja:

- kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või mille majanduslik suurus on üks Euroopa Suurusühik (ESÜ) või rohkem.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Põllumajandussaadused – teravili, kaunvili, kartul, söödajuurvili, linaseeme, linakiud, maitse- ja ravimtaimed, köögivili, köögiviljataimed, lilled, ehistaimed, rohusöödad, puuvili, aiamarjad, puu- ja põõsaistikud (v.a metsamaal kasvatatavad metsapuuistikud), elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha.

Statistikat avaldatakse mitmesuguste põllumajanduskeskkonna prioriteetsete teemade kohta, nagu keskkonnasõbralik majandamine, põllumajandusliku maakasutuse muutused, veekasutus põllumajanduses, mahepõllumajanduspiirkond, biokütuste ja energiakultuuride tootmine.

Ei ole rakendatav.

FREIM

Ei ole rakendatav.

Kogu Eesti

2004–…

Ei ole rakendatav.

Mitmesugused mõõtühikud

Aasta

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks {SEK(2006) 1136} /* KOM/2006/0508 lõplik */

MUUD KOKKULEPPED

Komisjoni teatis Nõukogule ja Euroopa Parlamendile KOM 508/2006 põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Ei avaldata.

„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee

Ei ole rakendatav.

Ei avaldata.

Agri-environmental indicators: recommendations for priority data collection and data combination

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-RA-11-025/EN/KS-RA-11-025-EN.PDF

Characterisation of data collection – processing – reporting for agri-environmental policies in Member States of the European Union

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-RA-11-026/EN/KS-RA-11-026-EN.PDF

Data requirements, availability and gaps in agri-environment indicators (AEIs) in Europe

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-RA-11-022/EN/KS-RA-11-022-EN.PDF

Puuduvad.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Keskkonnaministeerium

Kokkulepe Põllumajandusministeeriumiga 2013. aastast statistikaprogrammi lisamise kohta: põllumajanduskeskkonna poliitika ja nende arengukava elluviimise seireks.

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

–

Ei ole mõõdetud.

Ei ole rakendatav.

Lämmastiku ja fosfori bilansside kvaliteeti mõjutavad hinnangute arvutamisel kasutatavad spetsiifilised mudelid ja teadusasutuste väljatöötatud koefitsiendid.

Administratiivsete andmekogude kvaliteeti võivad mõjutada veel mitmed faktorid, mis tuleb kindlaks teha.

Andmete avaldamise aeg selgub 2014. aastal.

(2011) T+566

Ei ole rakendatav.

Geograafiline võrreldavus ei ole veel teada, aga aluse Euroopa Liidu tasandil territoriaalseks võrreldavuseks loob Euroopa Komisjoni teatis KOM(2006) 508 nõukogule ja parlamendile „Põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks”.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Põllumajandusstatistika baasilt otseselt arvutatavad näitajad (lämmastiku ja fosfori bilansid) on põllumajandusstatistika suhtes kõrge sidususega. Erinevatest administratiivsetest andmeallikatest koostatud näitajad on statistikasüsteemi andmevaldkondadega nõrgalt seotud.

Andmed on sisuliselt ühtsed ühe näitaja piires. Erinevad näitajad on tihti erineva katvusega, andmed on kogutud iga näitaja osas eri asutustes, seega on kogu näitajatekogumi sisemist sidusust raske hinnata Statistikaametis.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse põllumajanduskeskkonna toetuste ja maakasutuse andmed.

Põllumajajndusametilt saadakse mahepõllumajanduse andmed.

Eesti Ornitoloogiaühingult saadakse andmed põllulindude populatsioonide suundumuste kohta.

Keskkonnaagentuurilt saadakse põllumajanduse veekasutuse ja emissiooni andmed.

Administratiivallikaid võib lisanduda andmete kogumise metoodika arendamisega.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 21201 „Põllumajanduskultuuride kasvupind”, 21203 „Loomakasvatuse aastastatistika”, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine”, 21210 „Põllumajandusloendus”, 21211 „Põllumajandussaadused”, 21214 „Taimekasvatus”, 21216 „Põllumajanduslike kodumajapidamiste arvestus” ja 21218 „Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi valimiplaani koostamine ja valimi täiendamine” andmeid.

Aasta

Administratiivsete andmeallikate andmed saadakse päringute teel.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kogutud andmete alusel arvutatakse avaldatavad näitajad tuginedes Eurostati juhendmaterjalidele.

Ei korrigeerita.

Puuduvad.