Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2026. aasta jaanuaris eelmise kuuga võrreldes 1% ning 2025. aasta jaanuariga võrreldes 3,7%. Toidukaupade hinnad tõusid jaanuaris võrreldes detsembriga 2,3%.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,8 miljardit eurot, mis on 443 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Mullu detsembris suurenes kaupade eksport võrreldes 2024. aasta sama ajaga 16% ja import 4%.

Täna, 9. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi andmete avaldumine lükkub edasi. Samuti ei toimu täna 2026. aasta tarbijahinnaindeksi uuendusi tutvustavat pressikonverentsi. Statistikaamet annab uuest toimumisajast teada esimesel võimalusel. 

Statistikaamet lükkas jaanuarikuu tarbijahinnaindeksi avaldamise edasi ning värsked andmed avalduvad esmaspäeval, 9. veebruaril. Täna, 6. veebruaril toimuma pidanud tarbijahinnaindeksi 2026. aasta uuendusi tutvustav pressikonverents toimub samuti esmaspäeval. 

Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aastal püsivhindades 1,7% rohkem toodangut kui aasta varem. Tööstuse kolmest sektorist kasvas tootmine töötlevas tööstuses 3,1%, kuid kahanes mäetööstuses 0,9% ning energeetikas 8,5%.

Jaanuari keskel avaldas statistikaamet, et Eestis elab 2026. aasta alguse seisuga 1 362 954 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarvu avaldab amet aprillis. Kas vahepeal leitakse registritest sünde ja surmi juurde? Ja miks teab statistikaamet alles kevadeks, kes Eestisse ja siit välja rändasid? 

Kuhu kulub Eesti elanike raha? Kas inimesed käivad rohkem kinos või teatris? Kuidas on viimase aastaga muutunud meie sissetulekud ja elamistingimused? Neile ja mitmetele teistele küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti 2026. aasta isiku-uuringud, kus iga valimisse sattunud inimese vastused annavad asendamatu panuse Eesti elu kirjeldamisse. 

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Vaatame otsa jaanuaris avaldatud statistikaameti andmetele – mis toimub Eesti majanduses?

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aastal kokku 10,8 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes müügimaht eelmisel aastal 2%.