Majandus kasvas teises kvartalis 1,8%

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et Eesti majandus kasvas viiendat kvartalit järjest. „Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu positiivselt kaks kolmandikku tegevusaladest. Suurima panuse andis sarnaselt esimese kvartaliga töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas 6,5%. Järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, mille lisandväärtus suurenes eelmise aasta erakordselt madala võrdlusbaasi tõttu 168%, ja ehitus, mille lisandväärtus kasvas 7,5%,“ ütles Müürsepp.

Kiiremat lisandväärtuse kasvu näitasid ka mäetööstus (15,5%), veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (14,3%) ning muud teenindavad tegevused (12,3%). Kuna tegemist on väiksemate tegevusaladega, jäi nende panus majanduskasvu siiski väheseks.

Negatiivselt mõjutasid majandust enim kinnisvaraalane tegevus, mille lisandväärtus vähenes 3,6%, hulgi- ja jaekaubandus, kus lisandväärtus kahanes 3,2%, ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, mille lisandväärtus vähenes 9,6%.

Lisandväärtus ja maksulaekumised suurenesid 1,8%

Lisandväärtus kasvas teises kvartalis sarnaselt SKP-ga 1,8%. Lisandväärtus tekib, kui lahutada ettevõtete käibest (rahvamajanduse arvepidamises toodangust) tootmissisenditele minevad kulud. Kõige suurem mõju lisandväärtuse kasvule oli mittefinantsettevõtetel, kus see suurenes 2,3%. „Viimati oli sektor samaväärse panusega täpselt aasta tagasi, eelmise aasta teises kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Finantssektori lisandväärtus suurenes 2,2%, valitsemissektoris 1,1%. Mittetulundussektori lisandväärtus kasvas vaid 0,6%.

Maksulaekumine suurenes samuti SKP-ga võrdselt 1,8%. „Nii väike mõju oli maksulaekumisel majanduskasvule viimati 2025. aasta esimeses kvartalis,“ lisas Müürsepp.

Eratarbimine kasvas majandusest veidi aeglasemalt – 1,6%. Müürsepa sõnul suurenes eratarbimine viimati kaks kvartalit järjest 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses. Enim kasvasid kodumajapidamiste kulutused vabale ajale ja kultuurile. Samuti suurenesid tarbijate kulutused muudele kaupadele ja teenustele, kodusisustusele, infole ja sidele ning tervishoiule. Suurim kulude vähenemine toimus tubaka ja alkoholi tarbimises. Vähesel määral kahanesid kulutused rõivastele ja jalatsitele, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele.

Valitsemissektori lõpptarbimise kasv aeglustus, teises kvartalis suurenes see 0,5%. Mittetulundussektori lõpptarbimine seevastu vähenes 0,1%.

Investeerimine aeglustus, väliskaubandus elavnes

Investeerimine aeglustus teist kvartalit järjest. Enim mõjutasid seda kodumajapidamised, mille investeeringud eluruumidesse kahanesid 22,2%. Mittefinantsettevõtete investeeringud vähenesid 12,5%. Kahanesid mittefinantsettevõtete investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse, samuti vähenesid investeeringud transpordivahenditesse. Positiivselt paistis silma valitsemissektor, mille investeeringud kasvasid 15%. „Kuigi investeeringud muudesse masinatesse ja seadmetesse vähenesid, siis hoonetesse ja rajatistesse investeeriti poole võrra rohkem kui eelmise aasta teises kvartalis,“ ütles Müürsepp.

Väliskaubandus hakkas teises kvartalis elavnema: eksport kasvas 2,7% ja import 4,3%. „Esimest korda pärast 2024. aasta neljandat kvartalit oli netoeksport negatiivne. See tähendab, et ostsime 70 miljoni euro eest rohkem kaupu ja teenuseid kui välismaale müüsime,“ selgitas Müürsepp.

Kaupade väljavedu suurenes 4,2% ja sissevedu koguni 6,9%. Seda mõjutas eelkõige elektrienergia kaubandus. Teenuste vahendus jäi üsna eelmise aasta taseme lähedale – teenuste eksport suurenes 0,8% ja import vähenes 1%. Kasvas kultuuri- ja meelelahutusteenuste ning muude äriteenuste eksport, samuti suurenes muude äriteenuste import. Teenuste impordi vähenemist mõjutasid peamiselt transpordi- ja sideteenused.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes esimese kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga 1,8%.

14. augustil avaldas statistikaamet ka rahvamajanduse arvepidamise 2022–2025. aasta revideeritud andmed ja täna 2026. aasta esimese kvartali revideeritud andmed. SKP revisjon on tavapärane, see toimub igal aastal ja avaldatakse augustis. Selle käigus võetakse arvesse uuenenud andmeallikaid ja täpsustatud arvestusi.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamine kasutab tegevusalade klassifitseerimisel jätkuvalt EMTAK 2008, kuid äriregister kasutab alates 2025. aastast üksnes EMTAK 2025 versiooni. Euroopa Liidus on kavas alustada rahvamajanduse arvepidamise statistika avaldamist EMTAK 2025 aluseks oleva klassifikaatori NACE Rev. 2.1 järgi 2030. aastal.

Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 31.08.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock