Teises kvartalis oli 8363 vaba ametikohta

Teises kvartalis oli nii vabu kui ka hõivatud ametikohti kokku 590 408, mida on 0,9% vähem kui aasta varem samal ajal.

Vabu ametikohti oli teises kvartalis enim hariduses (1558), avalikus halduses ja riigikaitses (1274, k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus), hulgi- ja jaekaubanduses (1029, k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ning töötlevas tööstuses (968). 

„Tööturu üldpilti vaadates pole hõive teises kvartalis kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et töötuse määr küll langes, kuid võrreldavat hõive kasvu see kaasa ei toonud. Sama trendi näeme ka vabade ametikohtade statistikas,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. 

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille täitmiseks otsib tööandja aktiivselt uut töötajat ning mille puhul on plaanis ametikoht täita kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. Vabade ametikohtade arv peegeldab seega otseselt tööandjate nõudlust täiendava tööjõu järele. Kui ettevõtted ei vaja täiendavat tööjõudu, ei ole ka põhjust uusi ametikohti luua või olemasolevaid kiiresti täita.

„Praegused andmed viitavad pigem olukorrale, kus ettevõtted on majandusolukorra paranemisega ettevaatlikult kohanemas. Seetõttu võib ka vabade ametikohtade arv püsida tagasihoidlik, isegi kui tööturu mõned näitajad, näiteks töötuse määr ja palgad, liiguvad positiivses suunas,“ selgitas juhtivanalüütik.

Vabu ametikohti on enim hariduses, avalikus halduses ning kaubanduses

Vabad ametikohad moodustasid 2026. aasta teises kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,4%, mullu samal ajal oli see 1,7%.  

Vabu ametikohti on enim lisandunud haldus- ja abitegevuse valdkonda, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladele ning majutuse ja toitlustuse sektorisse. Vähem kui eelmisel aastal on vabu ametikohti aga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas ning energiasektoris. 

Hõivatud ametikohti oli teises kvartalis kokku 582 045, mida on 3371 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 431 võrra rohkem kui selle aasta esimeses kvartalis. 

Enim on Eestis hõivatud ametikohti töötlevas tööstuses (98 025), kaubanduses (81 968) ja hariduses (62 827).

2025. aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatud ametikohtade arv enim kaubanduses – ligi 2000 võrra. Veonduses ja laonduses oli hõivatud ametikohti ligi 1100 ning energiasektoris ligi 1000 võrra vähem. „Hõivatud ametikohtade muutust energiasektoris selgitab ettevõtetes toimunud restruktureerimine, mida nägime ka keskmise brutokuupalga statistikast,“ lisas Vaikmets.

Tööle võeti teises kvartalis 51 313 inimest ehk üle 600 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööle võetud töötajaid oli enim hulgi- ja jaekaubanduses (8467) ning töötlevas tööstuses (6780).

Tööandja algatusel töölt lahkunud inimesi (5790) oli peaaegu sama palju kui aasta varem ehk 12,2% kõigist töölt lahkunutest. 

Kui vaadata kõiki 2026. aasta teises kvartalis töölt lahkunuid, siis neid oli enim hulgi- ja jaekaubanduses (6907) ning töötlevas tööstuses (6452). 

Vabu ametikohti on endiselt kõige enam Tallinnas

Maakondade vaates oli vabu ametikohti selle aasta teises kvartalis enim Harjumaal (80,2%). „Suures osas tähendab see ikkagi Tallinna linna, kus asub 69% vabadest ametikohtadest. Tartumaal oli vabu ametikohti 6,6%, Pärnumaal 2,6% ning Ida-Virumaal 2%,“ täpsustas Vaikmets.  

Ka hõivatud ametikohti oli tänavu teises kvartalis enim Harjumaal (55,2%) ja Tartumaal (10,5%). Järgnesid Pärnumaa (3,9%) ning Lääne- ja Ida-Virumaa (3,6%).

„Seega on Eesti tööturg aina rohkem koondunud Tallinnasse ja Harjumaale ning suurem osa uutest töövõimalustest tekib samuti pigem pealinna lähedusse,“ lisas juhtivanalüütik.

Metoodika ja mõisted

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga.

Töölt lahkunud ja tööle võetud töötajate arv ei kajasta üks-ühele hõivatud ametikohtade muutust. Igast vabanenud ametikohast ei pruugi saada ei uus hõivatud ametikoht ega ka vaba ametikoht, sest ametikoht võidakse näiteks kaotada või ümber korraldada. Samuti võivad tööjõu liikumise näitajaid mõjutada töötajad, kellel on mitu töösuhet, kes vahetavad töökohta või liiguvad asutuse sees või asutuste vahel.

Vaba ametikoht – vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille puhul tööandja otsib aktiivselt uut töötajat ja on valmis edasi pingutama ametikoha täitmiseks ning mille puhul on tööandjal plaanis täita ametikoht kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. 

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine on arvestatud kolme kuu andmete põhjal, andmed on võetud iga kuu lõpu seisuga.

Vabade ametikohtade määr – vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus.

Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

Andmed on avaldatud 08.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Vaata ka palga ja tööjõukulu valdkonnalehte.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock