Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis

Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu

Statistikaameti andmetel eksporditi aastatel 2021–2025 Eesti kalameeste püütud kalu ja Eesti päritolu kalatooteid keskmiselt 76 000 tonni aastas. Kalad ja kalatooted on oluline osa Eesti toidusektorist, mis jõuavad lisaks kodumaisele toidulauale ka paljude välisriikide tarbijateni.

Loe edasi 21. september 2026
Uudis

Maailmakoristuspäev: väikestest tegudest võib saada üleilmne muutus

Sel pühapäeval, 20. septembril tähistatakse maailmakoristuspäeva, mille üks sõnum on „Strive for Five“ – üleskutse kaasata ühisesse tegevusse vähemalt 5% elanikkonnast. Korraldajate mõte tugineb sotsiaalse murdepunkti ideele: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab koos tegutsema, võib väikesest pöördest kujuneda laiem ühiskondlik muutus.

Loe edasi 18. september 2026
Uudis

Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?

14. augustil avaldas statistikaamet revideeritud SKP näitajad, mille käigus uuendati andmete aegrida aastatel 2022–2025. Selle peale võib tekkida küsimus, kas varem avaldatud andmed olid siis valed või miks me kohe õigeid näitajaid ei avalda. Tegelikult on revideerimine statistika tegemise osa, mis toimub sarnaste põhimõtete alusel kogu Euroopas.

Loe edasi 17. september 2026
Uudis

Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest

Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.

Loe edasi 16. september 2026
Blogi

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.
Loe edasi 28. mai 2019
Blogi

Eesti leibkonna eluruumidega kaasnevad probleemid

„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.
Loe edasi 16. mai 2019
Blogi

Eesti eksportiva majandusüksuse portree 2004 vs 2018

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.
Loe edasi 7. mai 2019
Blogi

Emadus täna ja eile

Kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast? Tihti räägitakse nagu valitseks Eesti sündimuses erandlik olukord, kus naised sünnitavad järjest hilisemas eas, kuid läbi aja ongi sünnitusiga olnud erinev. Lähiminevikus, ajal, mil sündisid praegu sünnituseas olevad emad, oli tõesti periood, kus sünnitamine oli jäetud põhiliselt väga noorte naiste ülesandeks. Kuulsin hiljuti lugu hea tuttava kohta, et kui ta 1970ndate keskel 29-aastasena oma esimest last läks sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.
Loe edasi 6. mai 2019
Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019
Blogi

Kuidas hinnata hoolimise mahtu?

Kui palju me hoolime peale inimeste ka teistest liikidest, neist kellega igapäevaselt elukeskkonda jagame? Just liikide, eriti ohustatud liikide kaitse on selleaastase ülemaailmse Maa päeva* teema.
Loe edasi 22. aprill 2019
Blogi

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.
Loe edasi 16. aprill 2019
Blogi

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.
Loe edasi 4. aprill 2019
Blogi

Kõrgemalt haritud naised. Kõikjal Eestis.

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.
Loe edasi 2. aprill 2019
Blogi

Aina rohkem põlde saab lubjatud

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.
Loe edasi 29. märts 2019
RSS