Uudis
Tule tööle
INFOTURBE PEASPETSIALIST
Uudis
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Uudis
Kaido Paabusk: statistikaamet on oma töös juba ette ebaõnnestunud, kui panna meile liiga kõrged ootused
Viga keskmise palganumbri avaldamisel ja teised andmete kvaliteeti puudutavad teemad meenutavad, et riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on.
Uudis
Noore statistiku preemia pälvis Jennifer-Chelsea Laanet
Sel aastal võitis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Jennifer-Chelsea Laanet, kes uuris oma magistritöös ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilaste matemaatilisele identiteedile ning matemaatika õpitulemustele. Hindamiskomisjon tõstis võidutöö puhul esile olulise teemakäsitluse, värske vaatenurga ja praktilise väärtuse.
Uudis
Statistikakonverentsil tutvustatakse andmete visualiseerimise ajalugu
20. oktoobril tähistatakse juba kümnendat korda Euroopa statistikapäeva. Selle sissejuhatuseks kutsume sind reedel, 17. oktoobril kuulama Wilhelm Lexisele pühendatud konverentsi „150 aastat andmete visualiseerimist Tartus“. Saksa päritolu teadlane Lexis on jätnud oma jälje rahvastikustatistikasse, majandusteadusesse ning finants- ja kindlustusmatemaatikasse.
Blogi
EV100: Eesti majandussajand on kaotanud liidrid, kuid toonud targema majandamise
Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.
Blogi
EV100: Eestimaalased elavad üha sagedamini üksikult
Statistikaamet annab ülevaate sellest, millised muutused on aset leidnud leibkondade suuruses ja koosseisus 1934. ja 2011. aasta rahvaloenduse võrdluses. Üldjoontes võib öelda, et inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks. Vähem on ka abielul põhinevaid leibkondi ja rohkem üksikvanemaid. See tähendab, et eestimaalased, eriti just naised, on muutunud 80 aastaga üksikumaks.
Blogi
Head naistepäeva!
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eesti rahvastikus 698 000 naist. Kui võtta vaatluse alla naistepäevaga sobivad kaubad ning teha puhtteoreetiline arvutus naiste kasuks, siis mullu imporditi Eestisse naise kohta 12 euro eest lõhnaõli, 34 lõikelille ja 8 kilo šokolaadi.
Uudis