Statistikaameti andmekool #18: Kas Eesti vajab Euroopa andmeid? Jah, sest ainult Eesti enda omadest ei piisa
20. oktoobril tähistatakse Euroopas statistikapäeva. Sel puhul tasub meeles pidada, et Eesti panus Euroopa statistika koostamisse ei piirdu üksnes kohustuse täitmisega, vaid loob väärtust ka Eestile endale. Kui kuuleme sõnu „Euroopa statistika“, võib esimene mõte olla, et Eesti kogub andmeid ja saadab need Brüsselisse. Tegelikult annab Euroopa ühine statistikasüsteem Eestile midagi, mida ainult meie enda andmetest saada ei ole võimalik – võrdluspunkti.
Läti ja Leedu eluasemete hinnatõus on Eestist möödunud
Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa oktoobris avaldatud statistikaameti andmetele.
Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.
Kaubaveo maht Eesti sadamates langes 2023. aasta üheksa kuuga 31%, Eesti raudteedel 42%
Septembris langes tööstustoodang oluliselt elektroonikatööstuses
Septembris vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 7%
SKP kiirhinnang: majandus langes III kvartalis 2,5%
Eestis toodetakse täispikki filme järjest enam
Marta ja Linda, Aksel ja Johannes: popid vanaaegsed nimed on tagasi!
Palgasurve viis ehitushinnaindeksi kolmandas kvartalis taas tõusule
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 2,5%
Noore statistiku preemia pälvis Artur Tuttar
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Žürii sõnul on tegemist väga innovaatilise tööga, mille tulemustel ja metoodikal on kõrge kasutuspotentsiaal ka teistes valdkondades.