Statistikaameti andmekool #18: Kas Eesti vajab Euroopa andmeid? Jah, sest ainult Eesti enda omadest ei piisa
20. oktoobril tähistatakse Euroopas statistikapäeva. Sel puhul tasub meeles pidada, et Eesti panus Euroopa statistika koostamisse ei piirdu üksnes kohustuse täitmisega, vaid loob väärtust ka Eestile endale. Kui kuuleme sõnu „Euroopa statistika“, võib esimene mõte olla, et Eesti kogub andmeid ja saadab need Brüsselisse. Tegelikult annab Euroopa ühine statistikasüsteem Eestile midagi, mida ainult meie enda andmetest saada ei ole võimalik – võrdluspunkti.
Läti ja Leedu eluasemete hinnatõus on Eestist möödunud
Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa oktoobris avaldatud statistikaameti andmetele.
Suvekuudel peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta juunist augustini majutusettevõtetes 1,39 miljonit turisti, mida on 3% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kui siseturistide arv püsis muutumatuna, siis majutatud välisturiste oli võrreldes eelmise suvega rohkem.
Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2025. aastal 207,2 miljonit muna, mida on 9% rohkem kui aasta varem. Koos imporditud munadega söödi keskmiselt 14,9 kilogrammi ehk 238 muna inimese kohta.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: märtsis langesid hinnad 0,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegu on kiirhinnanguga, mis märtsi hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Statistikaameti peadirektori asetäitjaks andmeteenuste alal sai Reelika Leetmaa
Täna, 30. märtsil 2026 alustas statistikaameti peadirektori asetäitja ametikohal Reelika Leetmaa, kes on viimased kümme aastat töötanud Eesti töötukassa juhatuse liikmena, vastutades andme- ja analüüsivaldkonna, karjääri- ja koolitusteenuste arendamise eest.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris 5%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 840 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas müügimaht 5%.
Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused
Euroopa leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligi 2,4% leibkonna eelarvest ning märkimisväärne osa sellest läheb kultuurisündmuste külastamisele. Keskmiselt kulutab eestimaalane kultuurile umbes 14 eurot kuus.
Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.
Valitsemissektori eelarvepositsioon paranes, võlakoormus suurenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 1,2% ja võlatase 24,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.
Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal 5,2%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks eelmisel aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal suurem kui aasta varem.
Kaupade eksport kasvas jaanuaris 4%, import aga kahanes 2%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2025. aasta sama kuuga 4% ja import vähenes 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.
Kõige rohkem vabu ametikohti on hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Kõige enam vabu ametikohti oli hariduse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.