Veekasutus 2017

Statistikatöö nimetus	Veekasutus
Statistikatöö kood	10302
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda teavet põhja- ja pinnaveevõtu ning tekkinud heitvee hulga kohta maakonniti, samuti heitvee tekkesfääride ja keskkonda lastud heitvee reostuskoormuse kohta.
Statistikatöö alus	EL õigusaktil põhineva statistikatööga seotud vajadus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA), Eurostati/OECD ühisküsimustiku „Keskkonnaseisund“ osa „Siseveekogud“, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Kersti Padu
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	Kersti.Padu [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 8459

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	27/08/2024
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	27/08/2024

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Veevõtt veeallikate ja veeliikide järgi, sh põhjaveevõtt veekomplekside ja põhjaveekogumite järgi Vee kasutamine veeliikide ja tegevusalade ning veekasutusviiside järgi Heitvee hulk ja reostuskoormus reoainete järgi; heitvee hulk ja reostuskoormus valgalade järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
3.3. Sektorite kaetus	Kõik sektorid ja tegevusvaldkonnad
3.4. Mõisted ja määratlused	Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) – milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul. Orgaaniliste reoainete allikas on kodumajapidamiste, toiduainetööstuse ja põllumajanduse heitvesi. Suure koguse orgaaniliste reoainete sattumine veekogudesse põhjustab hapniku vähenemise ning kalade ja muu vee-elustiku lämbumise. Heitvesi – kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi. Hõljuvaine ehk heljum – peente pulberjate ainete ja vedeliku segu, milles hõljuv aine on jämedam kui kolloidlahuses. Jahutusvesi – vesi, mida kasutatakse soojuse sidumiseks ja eemaldamiseks. Põhilised jahutusvee võtjad on Ida-Virumaa suured elektrijaamad (AS Narva Elektrijaamade Balti elektrijaam ja Eesti elektrijaam). Kaevandusvesi – kaevandustest ja karjääridest aasta jooksul väljapumbatud vee hulk. Mehaaniline töötlemine – vee puhastamine peeneteraliste ainete eraldamise, sadestamise, õhuflotatsiooni, filtreerimise, mikrofiltreerimise / ultrafiltreerimise või õli-vee separeerimise teel. Kasutatakse tavaliselt koos teiste operatsioonidega, kas esimese sammuna (kui soovitakse teisi töötlemisseadmeid kaitsta kahjustuste, või pinna saastumise eest) või lõpptöötlusena (et kõrvaldada tahked ained või õlid, mis on tekkinud eelneva töötlemise käigus). Merevesi – aasta jooksul Läänemerest ammutatud vee hulk. Mineraalvesi – üks põhjavee liike. Mineraalvesi sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Pinnavesi – püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, v.a merevesi. Põhjavesi – maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse. Reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi. Sademe- ja drenaaživesi – drenaažitorustiku kaudu ärajuhitav looduslikku päritolu vesi, mis ei ole reovesi. Veeheide – heitvee juhtimine suublasse. Veekasutus – vee kasutamine olmes, tootmises ja põllumajanduses. Veekasutuse hulka ei arvestata veekulu seal, kus tegelikku vajadust vee järele ei ole – veevõttu kaevandustest ja karjääridest, maade kuivendamisel jm. Veevõtt – aasta jooksul ammutatud pinnavee ja põhjavee hulk. Veevõtu hulka ei arvata veevõttu eramute juurde rajatud kaevudest, millest vee võtmiseks ei ole vaja vee erikasutusluba. Üldfosfor – kodumajapidamistest ja majandustegevusest pärinev fosfori kogus, mis on reoveega juhitud veeökosüsteemidesse. Üldlämmastik – kodumajapidamistest ja majandustegevusest pärinev lämmastiku kogus, mis on reoveega juhitud veeökosüsteemidesse.
3.5. Statistiline üksus	Ettevõte
3.6. Statistiline üldkogum	Ettevõtjad, millele on väljastatud vee erikasutusluba või keskkonnakompleksluba FREIM Ei ole rakendatav
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad
3.8. Ajaline kaetus	1991–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

BHT7 tonn, tonn, m³

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Eurostati/OECD ühisküsimustiku „Keskkonnaseisund” osa „Siseveekogud”

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Eurostati/OECD ühisküsimustiku „Keskkonnaseisund“ osa „Siseveekogud“

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Ei ole rakendatav

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	http://www.stat.ee/avaldamiskalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkondades „Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine“ ning „Keskkond / Surve keskkonnaseisundile“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 10001 „Keskkonnatrendid“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.
10.6. Metoodikadokumendid	Data Collection Manual for the OECD/Eurostat Joint Questionnaire on Inland Waters. Concepts, definitions, current practices, evaluations and recommendations, Eurostat (2008) http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/coded_files/OECD_ESTAT_JQ_Manual_version_2_21.pdf
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Keskkonnaministeerium

Siseministeerium

Säästva Eesti Instituut

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

On täielik kogu Eesti territooriumi kohta

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 300 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 300).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Ei ole rakendatav
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Veekasutusstatistika on kooskõlas statistikatööde 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“ statistikaga.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

–

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Keskkonnaagentuurilt saadakse järgmised andmed: veevõtt veeallikate ja veeliikide kaupa, sh põhjaveevõtt veekomplekside ja põhjaveekogumite kaupa; vee tarbimine veeliikide ja tegevusalade ning veekasutusviiside järgi; heitvee hulk ja reostuskoormus reoainete kaupa; heitvee hulk ja reostuskoormus valgalade kaupa; heitvee hulk ja reostuskoormus reoveekogumisala kaupa; heitvee puhastusaste ja puhastusviis reoveekogumisalade kaupa; asulareovee puhastamise direktiivi aruandlusega haaratud reoveepuhastite jõudlus puhastatud veekoguse, BHT inimekvivalendi järgi; reoveesette hulk ja käitlusviis. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Veeloa saanud ettevõtjad esitavad aruande Keskkonnaametile (15. veebruariks), Keskkonnaamet esitab aruande Keskkonnaagentuurile (1. märtsiks). Statistikaamet saab Keskkonnaagentuurilt koondandmed koos algandmetega e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega ning uuritakse vasturääkivusi.
18.5. Andmete koostamine	Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad