Teadus- ja arendustegevus 2019
Statistikatöö nimetus
| Teadus- ja arendustegevus |
Statistikatöö kood
| 21701 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet teadus- ja arendustegevusega seotud inimressursside ja rahaliste vahendite kohta. Andmeid kasutab Haridus- ja Teadusministeerium riigi teadus- ja arendustegevuse hindamisel, poliitika kujundamisel jms meetmete väljatöötamisel. Euroopa Liidu (EL) määrusega kehtestatud teadus- ja arendustegevuse uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. |
Statistikatöö alus
| EL õigusakt |
Otsekohalduv õigusakt
| Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst), Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2004, 22. aprill 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ teaduse ja tehnoloogia statistika rakendamise kohta, Komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2001, 22. mai 2001, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2516/2000, millega muudetakse Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete osas |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Majandus- ja keskkonnastatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Tiina Pärson |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Juhtivanalüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| tiina.parson [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 625 9233 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 10/04/2024 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 10/04/2024 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Teadus- ja arendustegevusega (T&A) hõivatud töötajad isikutes ja täistööaja ekvivalendis ametikoha, soo, hariduse, vanuse, teadusvaldkonna, institutsionaalse sektori järgi Välisteadlased kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites T&A kulutused asutustes kulutuse liigi, allika liigi, T&A liigi, teadusvaldkonna, rakendusvaldkonna ja institutsionaalse sektori järgi T&A kulutused ettevõtlussektoris kulutuse liigi, allika liigi, T&A liigi, tegevusala ja suurusklassi järgi |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK) Rakendusvaldkondade klassifikaator „Nomenclature for the Analysis and Comparison of Scientific Programmes and Budgets“ 2007. aasta versioon (NABS 2007) |
3.3. Sektorite kaetus
| Kõik majanduse tegevusalad, v.a kodumajapidamised ja eksterritoriaalsed üksused sõltumata hõivatute arvust |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Alusuuringud – teoreetilised ja eksperimentaalsed uuringud uute teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks nende teadmiste kohest rakendamist Ettevõtlussektor – kõik ettevõtted, organisatsioonid ja institutsioonid, mille põhitegevus on kaupade tootmine või teenuste (v.a kõrgharidusteenuste) pakkumine müügiks majanduslikult tasuva hinna eest. Siia kuuluvad ka peamiselt ettevõtteid teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid. Kasumitaotluseta erasektor – mittetulunduslikud ühingud, seltsid, fondid ja nende teadusüksused (v.a põhiliselt riigi rahastatavad või ettevõtlust teenindavad) Katse- ja arendustööd – süstemaatiline töö, mida tehakse alus- ja rakendusuuringutest saadud teadmiste baasil uue või täiustatud omadustega materjali, toote, seadme, protsessi, süsteemi või teenuse väljatöötamiseks Kõrgharidussektor – ülikoolid ja teised kõrgharidust andvad õppeasutused ning nende otsese kontrolli all olevad või nendega ühendatud asutused (uurimisinstituudid, kliinikud, teaduskeskused jms), sõltumata rahastamisallikast või juriidilisest staatusest. Kõrgharidussektori, riikliku sektori ja kasumitaotluseta erasektori koondnimetus on kasumitaotluseta sektorid, eristamaks neid ettevõtlussektorist. Muud teadus- ja arendustöötajad (tehnikud, abipersonal) – T&A-ga seotud tehnikud, kellel on kutseharidust või tehnilist ettevalmistust kinnitav dokument ja kes töötavad teadlaste või inseneride juhtimisel. Tehnikutega samaväärsed on sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas teadlaste ja inseneride juhendamisel oma tööülesandeid täitvad töötajad. Samuti abitööjõud (töölised, ametnikud, sekretärid), kes osaleb T&A projektides või on otseselt nendega seotud. Rahastamisallikad: - riik – nii riigi- kui ka omavalitsuse eelarvest tulev baas- ja sihtfinantseerimine, riigi rahastatavatelt fondidelt ja sihtasutustelt saadud raha (sh uurimistoetused ehk grandid), riikliku sektori asutuste omavahendid (kaupade ja teenuste müügist, ruumide rentimisest jms); - ettevõtlussektor – ettevõtte omavahendid, teistelt ettevõtetelt laekunud tellimustööde tasu, lepingutasu jms; - kasumitaotluseta erasektor – mittetulundusühingutelt jt laekunud tellimustööde tasu, lepingutasu jms, mittetulundusühingute omavahendid; - ülikoolid ja teised kõrgkoolid – ülikoolidelt ja teistelt kõrgkoolidelt või nendega ühendatud teadusasutustelt laekunud tellimustööde tasu, lepingutasu jms, ülikoolide ja teiste kõrgkoolide või nendega ühendatud teadusasutuste omavahendid; - väliskapital – rahvusvahelistest fondidest või rahvusvaheliste lepete alusel saadud raha, välismaalt laekunud tellimus- ja lepinguliste tööde tasu. Riigieelarve vahendusel Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavad toetused liigitatakse riigilt, mitte välismaistest allikatest saaduks. Rakendusuuringud – algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase eesmärgiga leida neile teadmistele kindel rakendusvaldkond või -eesmärk Teadlased ja insenerid – teaduskraadi või kõrgharidusega isikud, kes tegelevad professionaalina alus- ja rakendusuuringutega või teevad katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks Teadus- ja arendustegevus (T&A) – loov süstemaatiline töö, mille eesmärk on teadmiste kasv, kaasa arvatud inimest, kultuuri ja ühiskonda puudutavad teadmised, ning nende teadmiste rakendamine Teadus- ja arendustegevuse töötajad – teadlased ja insenerid, tehnikud ning abipersonal, kelle tööajast vähemalt 10% kulub teadus- ja arendustegevusele Täistööaja ekvivalent – teadus- ja arendustegevusega seotud töötaja teadus- ja arendustegevusele kulutatud tööaeg täistööaastates Riiklik sektor – riigi või omavalitsuse rahastatavad asutused ja üksused, mille põhitegevus ei ole kaupade tootmine ega teenuste pakkumine müügiks ning mis ei kuulu kõrgharidussektorisse. Siia kuuluvad ka põhiliselt riigi rahastatavad mittetulundusühingud. |
3.5. Statistiline üksus
| Majandusüksus |
3.6. Statistiline üldkogum
| Teadusasutused, ülikoolid, kõrgkoolid ja muud teadus- ja arendustegevusega tegelevad avaliku sektori asutused (muuseumid, arhiivid, looduskaitsealad, kliinikud) ja mittetulundusühingud või sihtasutused Äriühingud, kus tegeldakse või võidakse tegelda teadus- ja arendustegevusega FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend asutustest, mittetulundusühingutest ja äriühingutest, mis tegelevad või võivad tegeleda teadus- ja arendustegevusega (T&A) Haridus- ja Teadusministeeriumi loetelu koolitusloaga üli- ja kõrgkoolidest ning Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) T&A-ga seotud asutuste alamregister Eesti Teadusagentuuri grandisaajatest Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja KredExi ühendasutuse loetelud T&A toetuse saajatest 2016. aastast eri statistikatööde raames T&Aga seotust näidanud äriühingud Eelmisel aastal tekkinud uued ettevõtted teadmusintensiivsetel tegevusaladel |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti |
3.8. Ajaline kaetus
| 1992–… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Teadus- ja arendustegevusega seotud töötajad – isikute arv ja täistööaja ekvivalent Teadus- ja arendustegevuse kulutused – euro Kulutuste osatähtsus liigiti – % |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1608/2003/EÜ, 22. juuli 2003, teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2004, 22. aprill 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1608/2003/EÜ teaduse ja tehnoloogia statistika rakendamise kohta Komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2001, 22. mai 2001, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2516/2000, millega muudetakse Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 95) ühiseid põhimõtteid maksude ja sotsiaalmaksete osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst). MUUD ÕIGUSAKTID Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1197, 30. juuli 2020, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst) MUUD KOKKULEPPED Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon (UNESCO) |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Uudistega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkondade „Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Teadus- ja arendustegevus / Teadus- ja arendustegevus ettevõtlussektoris“, „Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Teadus- ja arendustegevus / Teadus- ja arendustegevus kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites“ ja „Majandus / Teadus. Tehnoloogia. Innovatsioon / Teadus- ja arendustegevus / Teadus- ja arendustegevuse üldandmed“ kõigis tabelites. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 21303 „Valitsemissektori rahandus“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Frascati Manual. Proposed Standard Practice for Surveys on Research and Experimental Development, OECD (2015) https://www.oecd.org/publications/frascati-manual-2015-9789264239012-en.htm |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Synthesis of National Quality Reports for R&D and GBAORD statistics: https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/en/rd_esms.htm Kvaliteediaruanne edastatakse Eurostatile iga teadus- ja arendustegevuse uuringu perioodi kohta. |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Haridus- ja Teadusministeerium |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Vastab eeskirjadele |
13.1. Üldine täpsus
| Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringu protsessi. |
14.1. Ajakohasus
| Andmed asutuste kohta avaldatakse 165 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 165). Andmed äriühingute kohta avaldatakse 335 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 335). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Andmed on võrreldavad riikidega, mis koguvad andmeid ühtse OECD metoodika järgi, mida kasutab ka Eurostat. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Asutuste andmed on võrreldavad alates 1994. aastast, äriühingute andmed alates 1998. aastast (majanduse tegevusalade järgi alates 2007. aastast). |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Äriühingute teadus- ja arendustegevusega seotud kulutuste andmed on paarisaastatel dubleeritud innovatsiooniuuringus kogutavate andmetega. Sidususe probleemid tekivad asjaolust, et küsimustikke täidavad äriühingus eri isikud. |
15.4. Sisemine sidusus
| Teadus- ja arendustegevuse andmed kõrgharidus-, riigi- ja kasumitaotluseta erasektori ja ettevõtlussektori kohta on omavahel sisemiselt sidusad, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone. |
Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tööpäevi: 173.2 Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta: Teadus- ja arendustegevus 2.82 Teadus- ja arendustegevus (ettevõttes) 0.68 (2022. aasta andmed) |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on u 2200. Uuring on kõikne. Üldkogumisse kuuluvad ülikoolid, kõrgkoolid, riigisektori asutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kus tegeldakse teadus- ja arendustegevusega; ettevõtted, mille põhitegevus on teadus- ja arendustegevus või mis on saanud uurimistoetusi; kõrgtehnoloogilised ja biotehnoloogiaga seotud ettevõtted ning ettevõtted, mis on näidanud mõnes statistilises küsitluses viimaste aastate jooksul vastavaid kulutusi või mille teadus- ja arendustegevuse kohta on saadud infot teistest allikatest; uued ettevõtted teadmusintensiivsetel tegevusaladel. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on kujundatud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Teadus- ja arendustegevus“ ja „Teadus- ja arendustegevus (ettevõttes)“. Ettevõtlussektori andmeesitajate kogumi alus on ettevõtete majandusnäitajate aastaaruande põhjal koostatud teadus- ja arendustegevusega seotud ettevõtete nimekiri. Nimekirja täiendatakse pidevalt Eesti Teadusagentuuri ja EASi ja KredExi ühendasutuse rahastatavate ettevõtetega, aastaaruandes arengu- ja uurimiskulusid näidanud ettevõtetega, ettevõtetega, mille põhitegevusala on teadus- ja arendustegevus, ning mujalt laekunud informatsiooni kohaselt teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevõtetega. Kasumitaotluseta sektorite andmeesitajate kogum koosneb kõrgharidust andvatest õppeasutustest, registreeritud teadusasutustest, riigisektori asutustest, mittetulundusühingutest või sihtasutustest, mille üks tegevusala on teadus- ja arendustegevus. Nimekirja täiendatakse Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, EASi ja KredExi ühendasutuse jt allikate informatsiooniga teadus- ja arendustegevust teostavate üksuste kohta. |
18.4. Andmete valideerimine
| Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust. Kogumi määramisel ja laekuvate andmete kontrollimisel kasutatakse uurimistoetusi andvate sihtasutuste (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – EAS, Keskkonnainvesteeringute Keskus – KIK, Eesti Teadusagentuur – ETAG) andmeid. |
18.5. Andmete koostamine
| Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |