Sotsiaalteenused 2021
Statistikatöö nimetus
| Sotsiaalteenused |
Statistikatöö kood
| 40501 |
Eesmärk
| Statistikatöö eesmärk on anda teavet hoolekandeteenust osutavate asutuste ja hoolekandeteenuse saajate kohta. |
Statistikatöö alus
| Riigisisene tellimus |
Otsekohalduv õigusakt
| Puudub |
Rahvusvahelised organisatsioonid
| Puuduvad |
Korduvus
| 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021 |
1.1. Organisatsioon
| Statistikaamet |
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus
| Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond |
1.3. Kontaktisiku nimi
| Karina Valma |
1.4. Kontaktisiku ametinimetus
| Juhtivanalüütik |
1.5. Postiaadress
| Tatari 51, 10134 Tallinn |
1.6. E-posti aadress
| karina.valma [at] stat.ee |
1.7. Telefon
| 51917446 |
2.1. Metaandmed viimati kinnitatud
| 27/03/2025 |
2.2. Metaandmed viimati uuendatud
| 27/03/2025 |
3.1. Andmete kirjeldus
| Täiskasvanutele hoolekandeteenuseid osutavad asutused ja teenuste saajad, turvakoduteenuse osutajad ja teenuse saajad; asendushooldusteenuse osutajad ja teenuse saajad, abivajavad lapsed |
3.2. Kasutatud klassifikaatorid
| Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) |
3.3. Sektorite kaetus
| Sotsiaalne kaitse |
3.4. Mõisted ja määratlused
| Abivajav laps – laps, kelle turvalisus, areng ja heaolu on kergemal või raskemal määral ohustatud ja kelle puhul on kohalik omavalitsus hinnanud vajadust sekkuda rohkem kui üks kord või pakkuda pikemaajalist abi ning on selleks algatanud aruandeaastal juhtumimenetluse, mille liik on lastekaitse ja hoolekanne. Abivajav laps on laps, kelle abivajadus võib tuleneda - sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, - terviseseisundist, - vanema või pere toimetulekuraskustest, - lapse hooletusse jätmisest, - lapse väärkohtlemisest või selle kahtlusest, - lapse käitumisest, mis ohustab teda ennast või teisi isikuid, - muust lapse õigusi rikkuvast olukorrast. Asendushooldus – riigi või kohaliku omavalitsuse korraldatud lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt, kuna vanemad ei ole suutnud (ka toe abil) kindlustada lapsele turvalist perekonda ja vanemlikku hoolt. Asendushoolduse vormid on lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus hooldusperes, perekodus ja asenduskodus. Asendushooldusteenus (mõiste kasutusel alates 2018. aastast) – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav ööpäevane sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õigused, võimaldada lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnased elutingimused, luua lapsele turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada last ette võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenust osutab hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust osutav asutus (mõiste kasutusel alates 2018. aastast) – vanemliku hooleta lastele ööpäevast hoolitsust pakkuv asutus, kus tagatakse lapsele kasvamiseks ja arenguks vajalik heaolu, õigused, turvalisus ning peresarnased elutingimused. Asendushooldusteenust saab osutada asutuses perekodu või asenduskodu vormis, mis tähendab, et lapse eest kannavad hoolt 1?3 perevanemat (perekodu) või rohkem kui kolm vahetustega töötavat kasvatajat (asenduskodu). Asenduskodu – vanemliku hooleta lastele ööpäevast hoolitsust, arengu- ja elutingimusi pakkuv asutus. Elukoha puudumine – kindla elukoha puudumine, mille tõttu ei tule inimene eluga toime. Erihooldekodu (mõiste kasutusel kuni 2004. aastani) – vaimuhaigete ja raske vaimupuudega isikute elamis-, hooldamis- ja rehabilitatsiooniasutus. Erihoolekandeteenused – teenused täisealisele isikule, kellel on raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire ning kes vajavad oma vaimse tervise olukorra tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada. Teenuseid osutatakse päeval (nn toetavad teenused) või kogu ööpäeva ja need on järgmised: - igapäevaelu toetamise teenus; - igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske ja sügava puudega isikutele; - igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega isikutele; - toetatud elamise teenus; - kogukonnas elamise teenus; - töötamise toetamise teenus; - ööpäevane erihooldusteenus; - ööpäevane erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire; - ööpäevane erihooldusteenus isikutele, kellel on sügav liitpuue; - ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega isikutele; - ööpäevane erihooldusteenus kohtumäärusega teenusele paigutatud isikutele. Ööpäevane erihooldusteenus tähendab täisealise isiku ööpäevast hooldamist ja arendamist koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuse osutaja territooriumil. Hoolekandeasutus – sotsiaalteenust osutav asutus, mis tegutseb päeva ajal või ööpäev läbi ning kus tagatakse teenusel viibijatele nende eale ja seisundile sobiv hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, kasvatamine ja arendamine. Päeval tegutsevas hoolekandeasutuses toetatakse seal viibivate isikute või nende perekonnaliikmete iseseisvat toimetulekut päevase hooldamisega. Ööpäevases hoolekandeasutuses viibivad isikud ei ole erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu suutelised iseseisvalt elama ja nende toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. Ööpäevased hoolekandeasutused on üldjuhul eraldi lastele, eakatele ja puudega inimestele, psüühilise erivajadusega täisealistele ja teistele isikutele, kes ei tule sotsiaalselt toime. Hulkurlus – elukohast ilma eesmärgita lahkumine ja seetõttu peavarju ning toiduta jäämine. Kodune hoolimatus – omaste hoolimatu ja ükskõikne suhtumine, mistõttu on isikul vaja kõrvalabi. Lähisuhtevägivald – füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või majanduslik vägivald partnerite või pereliikmete vahel ning see tähendab sundivat ja kontrollivat käitumist. Perekonnast eraldatud lapsed – ajutiselt või pikemaks ajaks perekonnast eraldatud lapsed, sest nende heaolu oli ohustatud ja (või) nad olid vanemliku hoolitsuseta. Perest eraldatud laps võib hiljem (ohu möödumisel või turvalisuse ja hoolitsuse taastumisel) naasta perekonda või ta on vaja paigutada asendushooldusele. Turvakoduteenus – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada abivajajatele (puuduliku hooldamise tõttu abi vajav laps, kelle elu, tervis või areng on ohus, ja (või) turvalist keskkonda vajav täisealine) ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus. Isiku east ja vajadustest lähtuvalt tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Turvakoduteenuse osutajate hulgas ei ole naiste tugikodusid/varjupaiku. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (kuni 2016. aastani täiskasvanute hooldamine hoolekandeasutuses (v.a erihoolekandeteenused)) – kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek täisealisele isikule, kes terviseseisundi, tegevusvõime või elukeskkonna tõttu ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Üldhooldekodu (mõiste kasutusel kuni 2004. aastani) – vanurite ja puudega isikute elamis-, hooldamis- ja rehabilitatsiooniasutus. |
3.5. Statistiline üksus
| Asutus Isik |
3.6. Statistiline üldkogum
| Sotsiaalteenuseid osutavad asutused ja teenuste saajad; abivajavad lapsed FREIM Sotsiaalministeeriumile aruande esitanud sotsiaalteenuseid osutavad asutused ja kohalikud omavalitsusüksused |
3.7. Vaadeldav piirkond
| Kogu Eesti Maakonnad |
3.8. Ajaline kaetus
| Täiskasvanute hoolekanne 1985–… Asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus 1992–… Turvakoduteenus 2016 –… Perekonnast eraldatud lapsed 2016 –… Abivajavad lapsed 2020 –… |
3.9. Baasperiood
| Ei ole rakendatav |
Teenuste osutajad ja saajad – arv Abivajavad lapsed – arv |
Aasta |
6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped
| OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD ÕIGUSAKTID Puuduvad MUUD KOKKULEPPED Puuduvad |
7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. |
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
8.1. Avaldamiskalender
| Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). |
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile
| |
8.3. Tarbijate juurdepääs
| Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Aasta |
10.1. Pressiteated
| Ei avaldata |
10.2. Väljaanded
| Ei avaldata |
10.3. Andmebaas
| Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne kaitse / Sotsiaalabi / Vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed“ tabelites: SK02: Asendushooldusteenust osutavad asutused maakonna järgi, 31. detsember SK03: Lapsed asendushooldusteenust osutavates asutustes maakonna järgi, 31. detsember SK031: Perekonnast eraldatud lapsed SK032: Abivajavad lapsed soo ja vanuserühma järgi SK033: Abivajavad lapsed maakonna ja vanuserühma järgi ja valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne kaitse / Sotsiaalabi / Hoolekanne“ tabelites: SK06: Täiskasvanute hoolekanne, 31. detsember SK07: Täiskasvanute hoolekandeteenuse osutajad maakonna järgi, 31. detsember SK08: Täiskasvanute hoolekandeteenuse saajad maakonna järgi SK25: Turvakoduteenuse osutajad maakonna järgi, 31. detsember SK26: Turvakoduteenuse saajad soo, vanuserühma ja turvakodusse pöördumise peamise põhjuse järgi. |
10.4. Juurdepääs üksikandmetele
| Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord. |
10.5. Muu levitamine
| Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“. |
10.6. Metoodikadokumendid
| Sotsiaalhoolekande statistika tegemist reguleerib sotsiaalhoolekande seaduse § 11 ning 4. peatükk „Andmekogu“. Sotsiaalhoolekande statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lg 4). Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmete koosseis on kirjeldatud selle põhimääruses. |
10.7. Kvaliteedidokumendid
| Kvaliteeti kontrollivad andmeid koguvad ja koondavad asutused Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium. |
11.1. Kvaliteedi tagamine
| Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. |
11.2. Kvaliteedi hindamine
| Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. |
12.1. Tarbijate vajadused
| Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit |
12.2. Tarbijate rahulolu
| Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. |
12.3. Täielikkus
| Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. Kõik üldhooldus-, asendushooldus-, erihoolekande- ja turvakoduteenuse osutajad on kantud majandustegevuse registrisse (MTR). |
13.1. Üldine täpsus
| Andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse. |
13.2. Valikuviga
| Ei ole rakendatav |
13.3. Valikust sõltumatu viga
| Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. Kõik üldhooldus-, asendushooldus-, erihoolekande- ja turvakoduteenuse osutajad on kantud majandustegevuse registrisse (MTR). |
14.1. Ajakohasus
| Andmed avaldatakse 187 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 187). |
14.2. Õigeaegsus
| Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal. |
15.1. Geograafiline võrreldavus
| Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakondade ja Tallinna linna lõikes. Rahvusvahelises võrdluses tuleb arvestada riikide sotsiaalkaitsesüsteemide erinevust. |
15.2. Ajaline võrreldavus
| Eestis on täiskasvanute hoolekandeteenuste osutajate ja saajate põhiandmeid avaldatud alates 1985. aastast. Hoolekandeteenuste osutajate ja saajate maakondlik jaotus on avaldatud täiskasvanute kohta alates 1991. aastast ja laste kohta alates 1992. aastast. Kuni 2004. aastani olid laste hoolekandeasutuste koosseisus eraldi üldlastekodud, väikelastekodud, erilastekodud, koolkodud, perelastekodud, noortekodud ja segatüüpi hoolekandeasutused. 2005. aastal hakati neid ühiselt nimetama laste hoolekandeasutusteks ning 2007. aastal nimetati teenus ümber asenduskoduteenuseks ja teenust osutavad asutused asenduskodudeks. 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste järgi on teenuse uus nimetus asendushooldusteenus. Turvakoduteenuste andmed on avaldatud alates 2016. aastast, mil jõustus uus sotsiaalhoolekande seadus ning muutus teenuse nimetus ning selle sisu. Need ei ole võrreldavad aastatel 1996–2015 avaldatud varjupaigateenuste andmetega, mida osutati rohkematele elanike rühmadele kui praegust turvakoduteenust. Aastate jooksul on tehtud arvukalt seadusest tulenevaid muudatusi nii sotsiaalhoolekandeteenuste sisus, nimetustes kui ka teenustega hõlmatavates inimrühmades (vt sotsiaalhoolekande seadus (RT I 1995, 21, 323) ja sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 30.12.2015, 5). Samuti on olnud reorganiseerimisi hoolekandeasutuste töös ning andmekogumismetoodikas. Nimetatud muudatused ei ole siiski nii suured, et katkestada tabelite aegridu. Näiteks on laienenud erihoolekandeteenuste nimekiri ja teenustega hõlmatud sihtrühm. Kui kuni 2016. aastani osutati kaheksat liiki teenuseid, siis 2020. aastal juba kümmet liiki teenuseid. |
15.3. Valdkonnaülene sidusus
| Valdkonnaülest sidusust ei saa hinnata. Sotsiaalhoolekande andmeid kogub sotsiaalministeerium ja samu andmeid praegu Eestis mujal ei koguta. |
15.4. Sisemine sidusus
| Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas. |
17.1. Andmete revisjoni põhimõtted
| Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted. |
17.2. Andmete revisjoni praktika
| Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. |
18.1. Lähteandmed
| UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Sotsiaalministeeriumist saadakse järgmised andmed: sotsiaalteenuseid osutavad hoolekandeasutused teenuse liigi järgi; asendushooldusteenus perekodus ja asenduskodus; väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus; erihoolekandeteenused; turvakoduteenus; abivajavad lapsed. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata |
18.2. Andmete kogumise sagedus
| Aasta |
18.3. Andmete kogumine
| Internetipõhine kogumine ja koondamine (S-Veeb, H-Veeb), osaliselt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist STAR. Sotsiaalteenuseid osutavad asutused ja kohaliku omavalitsuse üksused koostavad internetipõhiselt statistilised aruanded Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet esitab statistilised aruanded koondaruandena Sotsiaalministeeriumile. Statistikaamet saab Sotsiaalministeeriumilt koondandmed elektrooniliselt. |
18.4. Andmete valideerimine
| Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. |
18.5. Andmete koostamine
| Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. |
18.6. Korrigeerimine
| Ei ole rakendatav |
Puuduvad |