Otsingu tulemused

Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.

Statistikaameti andmetel õpib sel õppeaastal Eesti ülikoolides 5235 välisüliõpilast, mis on 293 võrra vähem kui aasta varem. Kahanenud on nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes õppivate välisüliõpilaste arv, välisdoktorantide arv jätkas kasvamist.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

2020. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringute maht läbi aastate suurim – 481 miljonit eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson vaatas lähemalt, kes ning millele teadus- ja arendustegevuse raames kulutasid.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest.

Pühapäeval, 13. novembril tähistatakse isadepäeva. Sel puhul vaatasime, milline on Eesti isade koondportree ehk mida näitavad statistikaameti andmed (01.01.2022 seisuga) Eestis elavate isade kohta.

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 304 800 isa ja 132 200 vanaisa. Isad on keskmiselt 53-aastased ja vanaisad 66-aastased. Kõige nooremad isad ei ole veel täisealised, seitse isa on aga elanud kauem kui sada aastat.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

Rahva ja eluruumide loenduse raames vaadeldi muuhulgas ka Eestis elavate inimeste kõrgeimat omandatud haridustaset. Selgus, et Eesti elanike haridustase tõuseb endiselt. Märgatavalt on tõusnud ka siin elavate välismaalaste haridustase. Uurime eesti, vene ja muu emakeelega inimeste haridustaset lähemalt ning vaatame, kuidas on see muutunud eelnevate loendustega võrreldes.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.