Otsingu tulemused

Analüüsides rahvaarvu muutumist linnades ja valdades 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse põhjal on Eestis 19 kiireneva rahvaarvu kasvuga omavalitsusüksust ja 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste- ja noortekultuuri aastaks. Selles valguses on paslik küsida, mis või kes mõjutab laste kultuurilist aktiivsust.

Euroopa elukvaliteedi uuring ja Euroopa sotsiaaluuring vaatavad vaba aja kasutamist ja sotsiaalseid suhteid ning üritavad nende põhjal inimeste elukvaliteedist ülevaadet saada. Traditsiooniliselt on inimeste elukvaliteeti mõõdetud majandusnäitajate alusel (SKP, sissetulek), kuid viimastel aastatel on üha rohkem hakatud tähelepanu pöörama subjektiivsetele hinnangutele, mis mõõdavad rahulolu või õnnetunnet. Elukvaliteedi üks näitaja on vaba aja olemasolu ja selle kasutusvõimalused. Eurofoundi korraldatavas Euroopa elukvaliteedi uuringus paluti inimestel hinnata oma juurdepääsu kultuuriasutustele

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist. Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas

Töötuse määr oli 2013. aasta III kvartalis 8,0%, teatab Statistikaamet. Oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv.

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.