Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.

Selle aasta esimeses kvartalis sündis esialgsetel andmetel 15 last vähem ning suri 921 inimest rohkem kui 2020. aastal esimese kolme kuuga. Abielusid sõlmiti 295 ja lahutusi vormistati 75 võrra vähem kui aasta varem.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Esialgsel hinnangul oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 300, teatab Statistikaamet. Suurenenud sündide ja vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Kolmel suvekuul sünnib Eestis umbes 27% lastest. Värskete lapsevanemate üks esimesi ülesandeid on mõelda uuele ilmakodanikule sobiv nimi. Vaatasime viimasel viiel aastal lastele pandud nimede statistika põhjal, millised neist on populaarsed just suvekuudel ja millised muidu levinud nimed jäävad suvel sündinud laste puhul valikust välja.

Esialgsetel andmetel registreeriti 2010. aastal Eestis sünde viie võrra vähem kui surmasid. Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2011 oli esialgsel hinnangul 1 340 100, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel elas 2018. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 319 133 inimest, mida on 3499 inimest enam kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2017. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1759 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 5258 inimese võrra.

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.