Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Suhteline vaesus maakonniti: mida näitab statistika?

Kuupäev 28.11.2024
Artikkel
Värsked statistikaameti andmed näitavad, et suhteline vaesus ehk sissetulekute ebavõrdsus 2023. aastal Eestis vähenes. Suhtelises vaesuses elas 29 000 inimest vähem kui aasta varem.

Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud õppeaastal üle 23 miljoni euro maksutulu

Kuupäev 13.03.2024
Artikkel
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022

Sisuleht
Kuidas püsivad õpetajad õpetajatööl ning millal ja millistele ametikohtadele sealt edasi liigutakse? Kuhu kaovad noored õpetajad? Just nendele küsimustele otsisime vastust 2022. aasta kevadel-suvel läbi viidud tellimustöös.

Tehingu liikide klassifikaator, 2010

Sisuleht
1 Kapitalirent hõlmab tehinguid, mille puhul rendimakseid arvutatakse selliselt, et hõlmata kogu või peaaegu kogu kauba väärtus. Omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved lähevad üle rentnikule. Lepingu lõppedes saab rentnikust kauba seaduslik omanik. 2 Töötlemine hõlmab selliseid töid (ümberkujundamist, ehitamist, monteerimist, laiendamist, renoveerimist jne), mille eesmärk on toota uus või oluliselt täiustatud toode. See ei pea tingimata hõlmama muutust toote klassifikatsioonis. Töötleja enda kulul tehtavad töötlemistoimingud ei kuulu käesoleva punkti alla ja need tuleks märkida tehinguliigi

Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot

Kuupäev 12.03.2024
Artikkel
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?

Kuupäev 21.02.2024
Artikkel
Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Mõisted

Sisuleht
Amet põhitöökohal Asutuse (institutsiooni) liik Eluruum Eluruumi omanik Eluruumi pind Eluruumi tüüp Emakeel Hõiveseisund Leibkond Maja ehitusaeg Kodakondsus Kohaliku keelekuju, murde või murraku oskus Kutse-, ameti- või erialaharidus Kõrgharidus Peamine elatusallikas Pikaajaline haigus või terviseprobleem Pikaajaline terviseprobleemist tingitud igapäevategevuse piiratus Põhitöökoha asukoht Põllumajanduslik kodumajapidamine Püsielukoht Rahvus Seaduslik perekonnaseis Seisund põhitöökohal Sugulussuhted leibkonnaliikmete vahel Sünnikoht Sünnitatud laste arv Tehnovarustus Tubade arv eluruumis Usk