Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja. Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%)

Mis vanuses lahkuvad noored naised ja mehed oma vanematekodust? Kas oma eluga rohkem rahul naised või mehed? Kui palju on Euroopa Liidus naisi juhtivatel ametikohtadel?

Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67%. Paremini on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga.

Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku olukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise. Samas Eesti 25–34-aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem, mis on kooskõlas näiteks ka sellega, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%. Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane. Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015. aastaks on internetti mittekasutanud 16–74-aastaste osatähtsus vähenenud 15%-ni. Internetikasutuse sagedust mõjutab vanus ja haridustase 2011. aastal

Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%. Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane. Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015. aastaks on internetti mittekasutanud 16–74-aastaste osatähtsus vähenenud 15%-ni. Internetikasutuse sagedust mõjutab vanus ja haridustase 2011. aastal

Statistikaamet tänab ettevõtteid, kes on jõudnud majandusaasta näitajate (EKOMARi) küsimustiku juba täita. EKOMARi küsimustik on loodud selleks, et saada ettevõtete finantsnäitajate kohta adekvaatseid andmeid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Nende andmete põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu, määratakse toetusi ettevõtlussektoritele ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.