Otsingu tulemused

2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Statistikaamet kohtus Riigikogu fraktsioonide ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga, et tutvustada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusega kogutavaid andmeid ja loenduse meetodit.

Selle aasta septembri keskpaigaks oli koristatud 96% teraviljapinnast. Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel saadi koristatud pinnalt kokku enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja, mis on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Võrreldes eelnenud aastatega on suurenenud nii kasvupind kui saagikus.

Valitsus kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul Statistikaameti uueks juhiks Urmet Lee, kes asub tööle 2. augustist. Statistikaameti peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Millist palka teenid oma ametikohal aastal 2030? Kui palju erinevad naiste ja meeste kuupalgad maakonniti? Kui suurt pensioni hakkad teenima tulevikus? Neile küsimustele saab vastused statistikaameti uuenenud palgarakendusest.

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 79% elanike poolt tarbitud lihast Eestis, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Hea on olukord veiseliha ja kehvem linnuliha osas.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast