Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik

Kuupäev 16.12.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise. 2010. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,3 korda. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune. Vaesusest on rohkem ohustatud

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014
Artikkel
2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

Kaupade eksport kasvas märtsis 17% ja import 13%

Kuupäev 12.05.2025
Artikkel
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli

Tutvu "Andmepärl 2021" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2021“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Nüüd on sinu kord anda oma hääl, et selgitada välja võitjad. Tutvu mõlema kategooria töödega siin ja lemmikute valimiseks külasta konkursi hääletuslehte. Hääletus kestab kuni 29. märtsini. Võitjad selguvad 31. märtsil siin. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud

Infotehnoloogia ettevõttes

Valdkond
Mis uuring see on? Uuringu eesmärgiks on anda teavet infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni-vahendite kasutamise kohta ettevõtetes. Tegemist ei ole vaid infotehnoloogia valdkonna ettevõtete uuringuga vaid teada soovitakse kõikide valdkondade ettevõtete infotehnoloogia kasutamise kohta. Infothnoloogia kasutamine on ka see, kui ettevõttes on vaid üks arvuti. Arvutiteks loetakse personaalarvutid, kaasaskantavad arvutid (süle- ja tahvelarvutid) pihuarvutid ja nutitelefonid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL

Talispordi harrastajate lemmikalad on murdmaasuusatamine ja jäähoki

Kuupäev 16.02.2022
Artikkel
Veel loetud päevad saame kaasa elada taliolümpiamängudele. Eestist sõitis Pekingisse 26 sportlast, kuid talispordipisikuga on nakatunud oluliselt rohkem eestimaalasi. Spordiregistri põhjal treenis Eesti spordiklubides ja -koolides eelmisel aastal 184 300 harrastajat, neist 7130 ehk ligi 4% tegeles talispordialadega. Kõige enam talispordi harrastajaid 100 000 elaniku kohta oli Valga- ja Võrumaal.

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Kuupäev 24.05.2018
Artikkel
Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.