Otsingu tulemused

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Pühapäeval, 13. novembril tähistatakse isadepäeva. Sel puhul vaatasime, milline on Eesti isade koondportree ehk mida näitavad statistikaameti andmed (01.01.2022 seisuga) Eestis elavate isade kohta.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aastal Eestis ja välisriikides kokku kolme miljardi euro eest, mis oli 18% rohkem kui 2017. aastal, teatab Statistikaamet. Arvestades vaid Eesti ehitusturgu, kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 21%.

Koroonaviiruse tõttu muutunud majandusolukord on pannud inimesi elamispindu ostma ja nende hinnad on tõusnud stratosfääri. Arukad ostjad otsivad lahendusi ja üks võimalusi on soetada vanem, renoveerimist vajav korter ning ehitada see uuega võrreldavaks. See plaan kõlab arukalt ja tavaliselt ka toimiks, kuid tänapäeval saab sellega vastu näppe.

Juba homme, 28. detsembril algab suur Eesti rahva e-loendus, millest saavad osa võtta kõik elanikud. Selleks, et küsitlusele vastamine oleks võimalikult turvaline, kordab rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila üle vastamise head tavad ning jagab kasulikke soovitusi.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aastal püsivhindades 1,9% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist kahes: mäetööstuses 7,3% ja energeetikas 5,4%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 2,7%.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?

Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.