ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Haldusreformist statistiku pilgu läbi
Kuupäev 23.03.2017
Artikkel
Haldusreformi tulemusel väheneb Eestis kohalike omavalitsuste arv tõenäoliselt kolmandikuni praegusest. Haldusreformi seaduse rahvaarvu miinimumsuuruse kriteeriumi täidab tõenäoliselt üle 90% reformijärgsetest kohalikest omavalitsustest ja soovitusliku suuruse kriteeriumi tõenäoliselt üle 40% kohalikest omavalitsustest.
Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071
Kuupäev 10.03.2025
Artikkel
Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel
15 rahvastiku trendi Euroopas – kuhu paigutub Eesti?
Kuupäev 16.12.2021
Artikkel
Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses?
Mis ettevõtted eriolukorras võitsid?
Kuupäev 09.06.2020
Artikkel
Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.
Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele
Kuupäev 28.01.2011
Artikkel
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud
Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismis osalemise võimalik mõju Eesti riigirahandusele
Kuupäev 28.01.2011
Artikkel
Alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti euroala liige ning meie osatähtsus Euroopa Keskpangas on ligi viiendik protsenti, täpsemalt 0,179%. Seetõttu on oluline teada, kuidas mõjutab Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksuse päästeoperatsioonides osalemine Eesti rahandusnumbreid — milline on mõju Eesti võlatasemele ning eelarvetasakaalule? Euroopa finantsstabiilsuse tagamise üksus ( European Financial Stability Facility (EFSF)) loodi 2010. aastal euroala toonase 16 liikmesriigi kokkuleppe tulemusel. Tegemist on Luksemburgis registreeritud eraldiseisva juriidilise üksusega, mis on loodud
Tõetamm näitas õpilastele, kuidas Eestil läheb
Kuupäev 13.10.2020
Artikkel
Milline tegevusprogramm on julgeolekus ja riigikaitses märkimisväärselt maha jäänud? Mitu protsenti Eesti elanikest suitsetab? Kui paljud elanikud arvavad, et Eestis on turvaline elada? Neile ja paljudele teistele olulistele küsimustele otsisid Tõetammelt vastuseid Tamsalu gümnaasiumi õpilased.
Valdkond
Mis uuring see on? Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. 2025. aasta uuring koosneb kahest osast: põhiuuring, mis on osa Euroopa Liidu terviseuuringu neljandast lainest ja osa riikliku statistika programmist; täiendavad 18 vabatahtlikku küsimust, mis täpsustavad Eesti riigi vajadusi tervisepoliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring/eesti-terviseuuring-2025-taiendavate . Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Eesti
Hinnatõus kärpis majanduskasvu
Kuupäev 31.05.2022
Artikkel
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.