Otsingu tulemused

Töötuse määr oli 2008. aastal 5,5% ja IV kvartalis 7,6%, teatab Statistikaamet. Maakonniti oli aastakeskmine tööpuudus suurim Ida-Virumaal ja väikseim Pärnumaal.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupade eksport kasvas nii kolmandas kvartalis kui ka septembris. „Kuigi reeksport ehk kaupade taasväljavedu vähenes septembris 1% võrra, mõjutas koguekspordi kasvu positiivses suunas just Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemine 4% võrra. Nende kaupade osatähtsus kasvas aastases võrdluses 1 protsendipunkti võrra, moodustades koguekspordist 64% ," lisas Leppmets. Kaubavahetus kasvas oluliselt Euroopa Liidu väliste riikidega. Liikmesriikidesse eksport vähenes ning import neist jäi samaks, liiduvälistesse riikidesse kasvas eksport aga 21%

Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.

Statistikaameti andmetel elas 2015. aastal suhtelises vaesuses 21,3% Eesti elanikkonnast ehk 277 000 inimest ja absoluutses vaesuses 3,9% Eesti elanikkonnast ehk 51 300 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda. 2015. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 429 eurot (2014. aastal 394 eurot). Absoluutses vaesuses aga elanik, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 201 eurot (2014. aastal 203 eurot). Võrreldes 2014. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes 2021. aasta sama kuuga 31% ning import 33%. Kaubavahetus kasvas enamike meie peamiste kaubanduspartneritega.

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Töötuid oli 2011. aasta II kvartalis 92 000 ja töötuse määr 13,3%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.