Otsingu tulemused

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 68,8% ja töötuse määr 5,8%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et sarnaselt esimesele poolaastale, kus töötleva tööstuse maht vähenes 6%, jätkus samas suurusjärgus kahanemine ka augustis. „Samuti vähenes tööstustoodangu maht nagu varasematel kuudel kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades,“ lisas Bunder. Olulisematest töötleva tööstuse harudest kahanes puidutöötlemine (14,4%), elektriseadmete (4,7%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Pea samale tasemele jäi toiduainete tootmine, kahanedes vaid 0,2% ning metalltoodete tootmine, kasvades 0,7%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kasvas

Valitsus kinnitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse ettepanekul Statistikaameti uueks juhiks Urmet Lee, kes asub tööle 2. augustist. Statistikaameti peadirektor nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Eelmisel aastal omas 90% Eesti leibkondadest kodust internetiühendust. Veel 2015. aastal olime mõni protsent madalama tulemusega Euroopa riikide seas esikümnes. Nüüdseks on Eesti aga oma positsiooni kaotanud ja me jagame koos Läti, Malta, Austria, Poola ning Sloveeniaga Euroopa riikide pingereas 16. kohta.

2021. aasta rahvaloendusega loendati registrite põhjal kokku 737 873 eluruumi. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14% rohkem kui 10 aastat tagasi ning kõikidest eluruumidest 24% on rahvaloenduse andmetel asustamata.

Statistikaamet asub regulaarselt avaldama maksudeklaratsioonidele tuginevat ettevõtete kiirstatistikat. Interaktiivsed joonised käibe ja tööjõukulude kohta annavad pildi, millised valdkonnad kasvavad, langevad või alles naasevad koroonakriisi eelsesse normaalsusesse.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed annavad kinnitust seniste trendide jätkumisele. Tegevusalade lõikes saab üsna selgelt eristada, et võrreldes eelmise aastaga on palju töösuhteid kadunud majutuse ja toitlustuse ning juurde tekkinud info ja side ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Maakondade puhul see päris nii ei ole, kuid siiski on neid, kes on kaotanud ja kes on võitnud.

Juba mõnda aega ostetakse kinnisvaraturul sellise aktiivsusega nagu pakutav võiks otsa saada. Pole selge, kas inimesed pelgavad uusi piiranguid, kardavad pandeemiajärgse rahatrüki mõju, ootavad järgmist majandusliku allakäigu lainet, otsivad oma varadele tormikindlat sadamat või on mingil muul põhjusel korterite ja majade ostujahil. Näha on aga seda, et kinnisvara ostetakse nii nagu hakkaksime taas jõudma 2008. aastal lõhkenud kinnisvaramulliga analoogilisse olukorda.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?