Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel langes 2020. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot.

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul jaanuaris kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas – eksport suurenes aastaga 11% ja import 2%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse aga kahanes kaupade väljavedu 16% ja sealt ka toodi 20% vähem kaupu. Seda mõjutas kõige enam eelmise aasta jaanuari suurem kütuste eksport Singapuri ning impordis suur ühekordne tehing Türgist,“ lisas Puura. Jaanuaris kasvas enim väärismetallide eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu

Kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 365 miljonit eurot, mis on 18 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et koguekspordi kasvu mõjutas 2025. aasta sama kuuga võrreldes enim reekspordi 19% suurenemine. „Kõige rohkem kasvas varem imporditud kütuste taasväljavedu. Kõige rohkem reeksporditi transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas aastaga 10% ning moodustas aprillis koguekspordist 61%. Eesti päritolu kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul kasvas kaupade eksport ja import esimeses kvartalis 4%, teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest. „Kõige enam eksporditi esimesel poolaastal elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, imporditi aga elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Peamised ekspordipartnerid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi ning impordipartnerid Soome

Alates 1. jaanuarist 2021 tuleb teenuste väliskaubanduse andmed esitada statistikaametile, kes teeb ka kaupade väliskaubandusstatistikat. Esimene küsimustiku esitamise tähtaeg on 18. aprill. Möödunud aasta lõpuni kogus teenuste väliskaubanduse andmeid Eesti Pank, kes tegi seda maksebilansi vaatest lähtuvalt.

Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.