Mais kasvas kaupade eksport 9% ja import 4%

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist

Varem imporditud kaupade taasväljavedu ehk reeksport kasvas mais aastaga 15%, Eesti päritolu kaupade väljavedu 5%. Eesti päritolu kaubad moodustasid koguekspordist 62%, mullu samal ajal 64%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate (17 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (16 miljoni euro võrra) väljavedu ning vähenes puidu ja puittoodete (7 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (6 miljoni euro võrra) eksport.

Koguekspordis olid mais suurima osakaaluga elektriseadmed (15% koguekspordist), mineraalsed tooted (12%) ning põllumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem ehk 78 miljoni euro võrra (64%) mineraalsete toodete, sh maagaasi, kütusekomponentide ja elektrienergia eksport. Suurenes ka mehaaniliste seadmete eksport (31 miljoni euro võrra ehk 25%).

Eesti peamised kaupade ekspordipartnerid olid Soome (15% koguekspordist), Läti (13%) ja Leedu (10%). Soome viidi enim elektriseadmeid, Lätti mineraalseid tooteid ning Leetu transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas väljavedu Hollandisse (39 miljoni euro võrra ehk 67%), kuhu viidi enam mineraalseid tooteid. Kaupade eksport vähenes kõige rohkem Singapuri (36 miljoni euro võrra ehk 96%), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.

Peamine impordipartner oli Soome

Enim imporditi mais transpordivahendeid (14% koguimpordist), elektriseadmeid (14%), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning mineraalseid tooteid (12%). Eelmise aasta maiga võrreldes kasvas kõige rohkem ehk 63 miljoni euro võrra (38%) mineraalsete toodete, sh diislikütuse, maagaasi ja elektrienergia, ning 41 miljoni euro võrra (18%) elektriseadmete sissevedu.

Peamised impordipartnerid olid Soome (13%), Läti (10%), Saksamaa (10%) ja Leedu (10%). Soomest, Lätist ja Leedust toodi Eestisse enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes mais kaupade import Soomest (40 miljoni euro võrra ehk 18%) ning Rootsist (29 miljoni euro võrra ehk 21%). Soomest kasvas mineraalsete toodete ning Rootsist transpordivahendite sissevedu. Mullusega võrreldes vähenes kaupade import Lõuna-Aafrika Vabariigist (46 miljoni euro võrra ehk 99%) ja Ameerika Ühendriikidest (44 miljoni euro võrra ehk 67%), mida mõjutasid eelmise aasta mais toimunud riigikaitse suurtehingud.

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Andmed on avaldatud 10.07.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock