Otsingu tulemused

Kuidas elavad Eesti lapsed? Kui lapsesõbralik on Eesti ühiskond? Laste heaolu pakub palju kõneainet ja on pidevalt mitmesuguste organisatsioonide, poliitiliste jõudude ning avalikkuse tähelepanu all. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja koguda statistikat ja mitmekülgselt uurida laste olukorda ning võimalusi. Statistikas keskendume laste elu eri tahkudele, nagu näiteks kasvukeskkond, elamistingimused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, lastega leibkondade elujärg ja rahvastikutrendid. Statistikast saab teada, kui palju sünnib igal aastal lapsi; kui suur on laste arv Eestis; kui suured on lastega

Spordiharrastajaid on üha rohkem ja nende osatähtsus elanikkonnas kasvab pidevalt. Igaüks võib leida endale meeldiva spordi- ja liikumisala, olgu see kerge metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 tegeleb meil liikumise ja spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid ja pikendab eluiga. Spordistatistikast saab teada, kui palju on liikumisharrastajaid; kes on keskmine spordiharrastaja; mis spordialad on kõige populaarsemad; kui palju on olümpiaalade harrastajaid; kui palju on

Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks Eesti igas paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ning kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada järgmisi andmeid