Otsingu tulemused

Mis iseloomustab Euroopa Liidu rahvaid ja millega paistavad silma Eesti inimesed selles kirevas ühenduses?

Statistikaameti andmetel tootsid elektrijaamad 2020. aastal elektrit 5516 gigavatt-tundi (GWh), mis on veerandi võrra vähem kui aasta varem. Põlevkivist toodetud elektri kogus kahanes poole võrra.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta jaanuaris püsivhindades 7,3% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 14,2%, töötlevas tööstuses 6,3% ning mäetööstuses 2,9%.

Rahvaloendus jätkub registriandmete kogumise ja analüüsiga. Juuni alguses avaldatakse esimesena andmed rahvastiku koosseisu kohta.

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Ettevõtjate aja säästmiseks läheb statistikaamet väliskaubanduse andmete kogumisel 2025. aastaks üle vaid ekspordi andmete küsimisele. Lihtsustatud andmekogumisele minnakse üle järkjärgult kolme aasta jooksul.

Eesti elanikud tegid 2020. aastal 558 100 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes 67% vähem. Ööbimisega sisereise tehti üle 2,1 miljoni ehk 39% vähem kui 2019. aastal. Reisimise vähenemise tulemusel kahanesid kulutused selleks aasta varasemaga võrreldes enam kui miljardi euro võrra.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 779 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10%.

Statistikaameti andmete alusel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 489 eurot kuus, mis on 81 eurot rohkem kui 2016. aastal. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on kolme aastaga vähenenud kolm protsenti.