Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.
Eile, 15. novembril lõppes Eesti kuues põllumajandusloendus, mille käigus koguti põllumajandusliku tegevuse kohta andmeid ligi 30 000 majapidamiselt. Loenduse esialgsed tulemused avaldab Statistikaamet detsembris.
2012. aastal sooritati 36 176 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,7 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 12% ja koguväärtus 13%.
Tasemeõppe välistudengite arv Eestis vähenes 2020/2021. õppeaastal piirangute tõttu, samal ajal välisvilistlaste* arv aga kasvas. Võrreldes varasemate aastatega suurenes nii välisüliõpilaste ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma ja see oli suurem kui kunagi varem. Andmeteadur Kadri Rootalu analüüsis, milline oli välisüliõpilaste ja –vilistlaste roll Eesti tööturul ning panus majandusse.
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.
2009. aastal sooritati 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni, teatab Statistikaamet. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.
Kriisikomisjonile koostatud liikuvusanalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et eriolukorra kehtestamisega on kaasnenud liikuvuse vähenemine. Statistikaamet kasutab liikuvusanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis on teinud Elisa, Tele2 ja Telia. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida. Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil.
Ehitusvaldkonna areng on kogu Euroopa Liidus (ELis) olnud kiire. Seda on soodustanud uute materjalide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt ning struktuurifondidest saadavate vahendite tõhus kasutamine. Viimased viis aastat ehitusmahud aina kasvasid, kuid eriolukord tegi oma korrektuurid siingi. Esimesel poolaastal vähenesid Eestis ehitusmahud 2% ja ELis kokku 8%.