Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.
Statistikaameti andmetel eksporditi septembris kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 24% ning import 22%. Kaubavahetuse puudujääk septembris oli 207 miljonit eurot, mis suurenes aastataguse ajaga võrreldes 13 miljoni euro võrra.
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul suurenes vaatamata kütusehinna järsule tõusule mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta märtsiga võrreldes 15%. „Üheks mõjutajaks oli tarbijate ebakindlus ning hinnatõusu jätkumist kartes hakati kütust varuks ostma,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2025. aasta märtsiga võrreldes 10%. Samas toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 2%. „Nende ettevõtete müügimahu vähenemisele avaldas mõju toidukaupade hinnatõus,“
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 3,3%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 21,9%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 17,9% ja teenused 29,7% kallimad.
Statistikaameti värske rahvastikuprognoos näitab, et Eesti rahvaarv väheneb aastaks 2085 pea 167 000 inimese võrra. Kuidas muutuvad aga maakondlikud näitajad? Järgnevalt tutvustame fakte Eesti maakondliku rahvastiku prognoosi kohta kuni aastani 2050.