Otsingu tulemused

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

Täna, 10. jaanuaril kinnitas Vabariigi Valitsus 2013.–2017. aastal tehtavate statistikatööde loetelu. 2013. aastal korraldab Statistikaamet üle 200 statistikatöö.

Majanduskriisi esimene, 2008. aasta tõstis Eesti sotsiaalkaitse kogukulutusi neljandiku. Sotsiaalkaitsesse suunati kokku 2,42 miljardit eurot, mis moodustas 15% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Sotsiaalkaitse kogukulutused näitavad kõiki summasid, mida riigis sotsiaalkaitsesüsteemi on panustatud. Kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). Sotsiaalkaitse

Statistikaametis toimub täna, 31. märtsil andmekogude vastutavate ja volitatud töötlejate esindajatega kohtumine, et arutada riiklike andmekogude valmisolekut 2020/2021. aasta registripõhiseks rahva ja eluruumide loenduseks.

Inimesed seisavad pidevalt silmitsi tähtsate ja vähem tähtsate otsustega. Sageli peab otsustama kiirelt, mistõttu põhjaliku kaalutlemise asemel sünnib otsus intuitiivselt. Kuigi paljudes olukordades on säärane otsustusviis mõistlikum kui aeglane ja põhjalik kaalutlemine, annab see ka võimaluse inimestega manipuleerida. Üks selline võte on täisarvulisest hinnast napilt madalama hinna kasutamine.

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse