Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse? Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal töötajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettevõtetest, 2015. aastal oli see näitaja juba 86%. Suuremad ettevõtted saavad lubada rohkem Siinkohal mängis olulist rolli ettevõtte suurus – kui 10–49 töötajaga ettevõtetest sai 2015. aasta jooksul töötjate koolitamist endale lubada 85% ettevõtetest, siis üle 250 töötajaga ettevõtetest koolitas oma töötajaid koguni 98%. Suuremad ettevõtted said endale lubada ka rohkemate töötajate koolitamist. Kui üle 250 töötajaga ettevõtted pakkusid koolitusvõimalusi pea pooltele oma töötajatele, siis väiksemates koolitusvõimalusi pakkuvates ettevõtetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik töötajatest. Samuti mõjutas koolitamist ettevõtte tegevusala – finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusvõimalusi pakkuvate ettevõttete osakaal kõige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga kõige väiksem (76%). Ettevõttevälised täiendkoolitused kõige populaarsemad Ettevõtete pakutud täienduskoolitused jagunevad ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. Eesti ettevõtjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettevõttevälised koolitused, mida kasutas 60% kõigist ettevõtetest. Olulisemateks ettevõtteväliste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettevõtted. Väga populaarsed ei olnud ametiühingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% kõigist ettevõtteväliseid koolitusi kasutavatest ettevõtetest. Ettevõttesiseseid koolitusi korraldas 46% kõigist ettevõtetest ning need on populaarsemad eelkõige suuremate ettevõtete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas näiteks e-õpet, töökohtade ringlust või konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal töötajate koolitamiseks 80% kõigist ettevõtetest. Koolituskulud aina suuremad                                                          Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus – kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettevõtted töötajate täienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot töötaja kohta, siis 2015. aastal oli sama näitaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna püsinud nii koolitatavate töötajate osakaal kõigist koolitavate ettevõtte töötajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist põhjustab hoopis asjaolu, et täienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega – 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal võisid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega võib öelda, et viie aastaga on koolitus ettevõtetes muutunud oluliselt põhjalikumaks. Ettevõtted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka põhjendada. Kõige rohkem toodi mittekoolitamise põhjuseks töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste värbamist (16%). Oma töötajaid koolitanud ettevõtted tõid koolitamist piirava tegurina samuti välja töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste kõrget maksumust (32%). Eelkõige mõjutas koolituste kõrge maksumus üle 250 töötajaga ettevõtteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettevõtetest tõid koolituste maksumust takistava tegurina välja suhteliselt vähesed (9%), võib oletada, et koolituste hind ei mõjuta eriti otsust, kas töötajaid koolitada, küll aga võib see määrata pakutavate koolituste hulga ja mahu. Millised koolitusi eelistatakse? Koolitusvõimalusi pakkunud ettevõtted tõid tähtsamate koolitusalade juures välja eelkõige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnatööoskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettevõtete jaoks olulised väga erinevad oskused. Näiteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas välja võrdlemisi vähe (27% kõigist töötajaid koolitanud ettevõtetest), kuid üle 250 töötjaga ettevõtete jaoks oli tegu väga olulise koolitusalaga (58%). Samuti mõjutas koolitusalade valikut ettevõtte tegevusala – kui tekstiilitööstuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettevõtetest, siis rohkem kliendisuhtlust nõudvas jaekaubanduses tõi neid välja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettevõtetest. Marti Lillemägi, Statistikaameti analüütik Metoodika Statistika aluseks on uuring „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab võrreldava ülevaate tööturu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikatöö on osa Euroopa Liidu elukestva õppe statistikast. Rohkem infot täiskasvanute hariduse kohta võib leida statistika andmebaasist.